24-aastane Marjan Firooz jutustas Rootsi ajalehes Aftonbladet, kuidas saabus Afganistanist läbi Pakistani, Usbekistani, Venemaa ja Eesti 1994. aasta veebruaris parvlaeval Estonia salaja Rootsi.

Kõuts mäletas, et 1993. või 1994. aastal oli tõesti üks selline lugu, mis oli võimalik seetõttu, et tollil ei olnud tollal veel seadmeid merekonteinerite läbivalgustamiseks. Tema sõnul võeti sellest tõsiselt õppust ja tugevdati kontrolli. Lugu tekitas ka ajakirjanduses korralikku vastukaja ja seda käsitleti tollal paljudes lehtedes.

Küsimus polnud Kõutsi sõnul vaid Euroopasse soovivates kurdi majanduspõgenikes, vaid ka salakaubaveos, mida sooviti takistada.

Inimeste smugeldamine üle riigipiiride polnud tollal massiline, aga seda tuli siiski ette. "Ajalukku vaadates, kas te arvate, et 91. aastal oli meil piir, inimesed ja valvesüsteemid olemas? Ei olnud meil midagi. Polnud väljaõpetatud piirivalvureid ega varustust," meenutas Kõuts.

Üsna kiirelt ehitati aga piirivalve üles ning aastatel 1997-1998 võis piirivalve juba öelda, et idapiiri salajane ületamine oli väga raske, sest piiri jälgiti erinevate anduritega väga edukalt.

Aastal 1997. oli Eestil koos Soomega juba üks Euroopa tugevamaid piire. Euroopa Liidu piiririikidest läks sel aastal ebaseaduslikult üle piiri kõige enam põgenikke Sloveenias, kus naaberriigid Austria ja Itaalia loetlesid 12 000 illegaalset piiriületajat. Eesti naaberriigid loetlesid Kõutsi sõnul samal aastal alla kümne Eestist tulnud illegaali.