"Seda konkreetset autot, milles (möödunud - toim.) laupäeval hukkus neli noort inimest, kontrollis politsei eelneval õhtul kaks korda, mõlemal korral oli juht kaine ja põhjust pikemaks kinni pidamiseks polnud. See on kõnekas fakt politsei selgest kohalolekust. Teoretiseerida selle üle, kas kolmas, neljas või kümnes kontroll ühe õhtu jooksul oleks õnnetuse ära hoidnud, oleks silmakirjalik," ütles siseminister Ken-Marti Vaher Delfile.

Vaher: liiklus liigub positiivsemas suunas

Vaheri väitel pole politsei töömahud viimastel aastatel kahanenud, vaid kasvanud. 2011. aastaga võrreldes koguni 11 protsenti. Samuti ollakse tõstnud üle Eesti igal ajahetkel teenistuses olevate patrullide arvu, käesoleva aasta lõpuks on see vähemalt 100.

Siseministeerium soetas ministri sõnul sel ja möödunud aastal politseile juurde 31 tõenduslikku alkomeetrit ja 29 neljasuunalist kiirusmõõteseadet, mille kasutuselevõtt peaks suurendama liiklusjärelevalve kvaliteeti ja mahtusid.

"Oleme teinud võimalikuks videotõendite kasutamise väärteomenetluses, mis vähendab menetlusele kuluvat aega ligi poole võrra ning vähendades vaidlusi, tõstab menetluse kvaliteeti. E-välimenetluse rakendamine võimaldab patrullpolitseinikul veelgi rohkem aega pühendada paberimajanduse asemel vahetusse liiklusjärelevalvesse ja ennetustöösse," ütles Vaher.

Mis puudutab liiklusõnnetuste statistikat, siis mitmete näitajate kohaselt on liikluses toimuv ministri teatel positiivse suundumusega. Võrreldes 2012. aasta sama ajaga on inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetusi tänavu pea 60 võrra vähem, 66 võrra on vähenenud ka õnnetustes viga saanute arv.

"Praeguseks hetkeks olemesuutnud elavate kirjas hoida 16 liiklejat enam, kui mullu. Joobes juhi süül on toimunud 27 rasket õnnetust vähem ning neis on viga saanud 41 inimest vähem, kui eelmisel aastal. Kui vaadata kaugemale minevikku, siis on selgelt näha, et nii raskeid liiklusõnnetusi kui nendes hukkunuid ja vigastatuid jääb aasta-aastalt vähemaks," lisas Vaher.

Mida tõsisem rikkumine, seda karmim karistus

Rääkides ennetusest ütles Vaher, et viimase kahe aastaga on ennetuseks mõeldud raha suurendatud ligi kaks korda. Tugevas koostöös maanteeametiga on politsei viimastel aastatel pööranud tähelepanu just jalakäijate ja kergliiklejate ohutusele. Ka erasektoriga ollakse ministri väitel ennetuskoostööd teinud ning alkoholikahjude vähendamiseks leppinud tootjatega kokku ühtsete ennetussõnumite levitamise paljudel toodetel.

"Selleks, et positiivne suundumus saaks jätkuda, on teha aga palju. Eelkõige tuleb veelgi vähendada liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Peame veelgi selgemalt andma signaali, et sihilikult raskete liiklusrikkumiste toimepanijad ei tohi jätkata oma hoolimatu käitumisega teiste liiklejate ohustamist," leiab Vaher.

Politsei on tema sõnul ühtlustanud karistuspraktikat raskete rikkumiste eest, et reageerida rasketele rikkumistele rangelt ja üle Eesti ühetaoliselt. Mida tõsisem rikkumine, seda kindlamalt ja karmimalt järgneb karistus. "Süstemaatiliselt alkoholijoobes sõidukit juhtinud isikutele rakendatakse üha enam sõiduvahendi konfiskeerimist, sel aastal juba ligi sada sõidukit. Sest liiklusesse on asja vaid neil, kes endasse ja kaasliiklejasse hoolivalt suhtuvad," ütles minister.