Eesti Pank sai nimelt Euroopa Keskpangalt 5,1 miljonit eurot Kreeka riigivõlakirjade intresside eest, mille Eesti Pank pidi kandma riigieelarvesse, et sealt see omakorda Kreeka riigile toetuseks kanda. Eesti Pank andiski selle raha riigieelarvesse, aga vähendas selle võrra omapoolset makset riigieelarvesse.

Nestor kommenteeris, et nad kohtusid rahanduskomisjonis eelmisel nädalal Eesti Pangaga, kes teatas, et neil ja Euroopa Keskpangal ei ole selle intressitagastuse otsusega mingit seost ja see on euroala valitsuste otsus.

Järgmisel päeval kohtuti 2013 aasta riigieelarveseaduse muutmise eelnõu arutamiseks rahandusminister Jürgen Ligiga. Ka selles eelnõus on Kreekale rahaeraldis olemas ja katteallikas ei ole Eesti Pank. "Ligi väitis, et ainult tema teab, kuidas see otsus sündis. Selles ruumis olevat olnud tema, Draghi ja ilmselt siis veel keegi ja et Eesti Panga jutt ei vasta tõele. Niimoodi jürgenlikult," meenutas Nestor.

Selles vaidluses leidis Nestor, et on põhjendatud Eesti Pangale Kreeka võlakirjadest laekuvat tulu käsitleda teisiti kui muid Eesti Panga tulusid. "Aga valitsusest oleks see asi mõistlik viisakalt Eesti Pangaga läbi rääkida ja kokku leppida, mitte kraagelda," lisas Nestor.