Lugeja: kellegi välimuse kritiseerimine on põhikooli tasemel kiusamine
Loen ja loen neid viimase aja artikleid Naistekas, kus on mitmeid põhjuseid, miks keegi naist või meest ei saa. Üks paljudest põhjustest on välimus. Neid lugusid on olnud varemgi, kuid praeguse poleemika juures tahan enda arvamust avaldada, kuigi olen üks vähestest, kes nii mõtleb ning loodan, et minu mõttest saadakse aru ja juureldakse selle üle, mitte ei hakata närima kirjavigade, võimaliku vanuse, välimuse ja muu üle.
Aastatega on Eestisse tulnud erinevaid võimalusi enda välimuse "tuunimiseks". Naised, ja miks mitte ka mehed, saavad proovida erinevaid võimalusi erinevatel põhjustel, et muuta oma välimust. Järjest enam on lisandunud ka inimesi, kes "feigiks" olemist laidavad ning praeguseks näen mina olukorda, kus vähemuses on inimesed, kes ennast teiste ellu ei sega.
Tore on küll, kui inimesed enda arvamust avaldavad, aga kui kõik need keskenduvad vaid millelegi halvale, siis ei oska enam midagi arvata. Teiste ellu sekkumine ongi täpselt see, millest ma aru ei saa. Inimene teeb iseendaga, mida tahab. Sealjuures ei vigasta ta sind sugugi rohkem kui lisanditeta kaaskodanik (naljamehed ütlevad siin muidugi, et nägemist vigastab), kuid ikkagi on vajadus kommenteerida ja mõnitada, kui kole ja paha ja rõve kõik on. Kuid mille jaoks?
Isegi kui teie enda elu on nii muretu, et teil pole vaja enda asjadega tegeleda, siis miks rikkuda seda negatiivsete hinnangutega inimeste suunas, keda te üldse ei teagi? Selle asemel, et Facebookis vaadata inimeste pilte, kes teile ei meeldi ning näha kommentaare, mille kallal norida, kustutage need inimesed ära või ärge vaadake. Tobe on küll teistpidi inimeste ellu sekkuda, aga selline lokkav kritiseerimine teeb mind end juba kurvaks.
Eelarvamustega suhtutakse nüüd ka inimestesse, kes kannavad teatud firmanimega riideid ning jalanõusid. Lisaks oli kevadel liikvel foto tüdrukutest, kes kandsid retuuse, mis läbi paistsid. Küll siis naerdi ja irvitati. Vahva on ju nii täiesti põhjuseta inimest kiusata, eks? Sama teema sellega, et retuusid pole püksid. Jah, polegi, aga seelik ka pole. Seega, las inimene kannab, kui nii end mugavalt tunneb. Mina küll tunnen ning teksastes käijad loodetavasti tunnevad ka. Aga tekib küsimus, et kui inimene ise tunneb end hästi ja on teinud valiku nii välja näha, siis miks peaks teine inimene teda selle eest sildistama. Maitse üle ju ei vaielda.
Topeltmoraal ja silmakirjalikkus on see, mis teid, vihkajaid, enamasti konksu otsa tõmbab. Nii palju kui räägitakse, et meikimine ja muu on labane, seda rohkem räägitakse ka, et hoopis sisemine ilu on otsustav. Mida? Kumba varianti siis uskuda: kas seda, et sisemine ilu on kõige tähtsam, või seda, et hoopis välimus määrab kõik? Kui pidevalt on teemaks see, et tuleb vaadata inimese tarkust, haritust, seda, mida ta räägib, siis pole ju vajalik üldse välimust kommenteerida.
Mina leian, et need, kellega ma saan arutleda huvitavatel teemadel, on arukad ning ülejäänud, kes välimuse üle naeravad või ainult seda kiidavad, on vähem võimekad. Mul on erineva välimusega sõpru ja tuttavaid, sest mina ei vali sõpru välimuse järgi. Tundub, et enamik lugude kommenteerijatest valib inimesi väljanägemise, mitte iseloomu või käitumise järgi. Minu arvates ei saa pelgalt välimuse põhjal otsustada, milline inimene tegelikult on. Ma ei suhtle ju inimese välimusega, vaid sellega, mis sees on.
Lisaks torkavad silma ka need inimesed, kes kommenteerivad, et kui neil on vähem meiki, siis öeldakse neile, et pangu rohkem, või küsitakse, et kas ollakse haige, samas kui igal pool meedias on näha meikimise laitmist ning loomuliku ilu jumaldamist. Näide foorumist: "Ei saa öelda, et ilusaid naisi Eestis pole. Kahjuks aga kohtab loomulikku ilu järjest vähem tänavatel." Seega saategi ju uhkelt öelda, et olen loomulikult ilus. Mõned ütlevad ka, et meigitud peab olema vaevunähtavalt. Minu arust pole vahet, kas on meigitud nii väheke, et nähagi pole, või "krohvitud", peasi, et inimene end hästi tunneb.
Kokkuvõtteks ei ole tore, et pidin kirjutama ise sellise negatiivse loo, kuid viimase kahe naise veidi pugejalikud ja ennastõigustavad vastukajad mehe arvamusartiklile on alla igasuguste ootuste. Seaduse silmis on küll kõik võrdsed, aga kui palju üks ebakindel inimene ikka teistele vastu hakkab? Ma siiralt loodan, et edasipidi hakkavad paljud rohkem mõtlema oma halvustavate sõnade tagajärgedele ja saavad aru, et ka see on põhikooli tasemel kiusamine. Ma loodan, et iga mõtlev inimene mõtlebki endale ning elab ja laseb teisel elada. Tolerantsus on väärtus ning tublid on need, kes seda mõistavad.
