Eestlanna Filipiinidel: keskused, kuhu inimesed evakueeriti, ei pidanud taifuunile vastu

Heategevusorganisatsioonis Andakidz Filipiinidel Boholi saarel töötav eestlanna Birgit Naur tunnistab, et riik sai taifuunis tõsiselt räsida ja sajad tuhanded kodu kaotanud inimesed kriisipiirkondades on meeleheitel.

Naur rääkis Delfile, et praegu valitseb saareriigis teadmatus, sest keegi ei tea, kui kaua näiteks elektri taastamine aega võtab ja looduskatastroofist põhjustatud kaudseid mõjusid, mis ilmnevad alles pika aja jooksul, on palju.

Taifuunile eelnes maavärin

Nauri sõnul polnudki taifuun Boholi saarel nii tugev kui naabruses asuvas Samari provintsis, kuid sellele eelnes maavärin.

„Meie jaoks algas looduskatastroof juba kolm nädalat tagasi 7,2-pallise maavärinaga, mis tekitas palju kahjustusi,“ rääkis Naur ja lisas, et majas, kus tema elab, on maavärina tulemusel seintes mitmed praod, mis pole küll ohtlikud, kuid millest tuli tugevate paduvihmade ajal siiski vett sisse.

Mõned regioonid ja külad Boholi saarel said maavärina ajal tugevalt kannatada ja inimesed elasid juba enne taifuuni tulekut telkides, sest neil polnud enam kodusid, rääkis Naur. Ka teed ja sillad said maavärina ajal tugevalt kannatada, mistõttu on ühendused ja abi andmine mitmel pool raskendatud.

Ehkki rahvusvahelist abi Filipiinidele on palju teel, ei jõua see igale poole, sest osa piirkondi on ära lõigatud ja sinna on ka raske abi saata. Eestigi abistab Filipiine, saates sinna 150 000 eurot humanitaarabi ja kaks päästemeeskonna eksperti.

Kindlasti on looduskatastroofis palju kannatada saanud põllumehed ja nende saak, sest taifuun laastas tugevalt nii banaaniistandusi, riisi- kui ka maisipõlde. „Meie piirkonnas toiduga varustamise probleeme pole, aga maavärinas tugevalt kannatada saanud piirkondades on kindlasti raskem,“ sõnas Naur.

Elektrit pole tervel saarel

Nauri sõnul on hetkel terve Boholi saar elektrita ja elektrit saavad ainult need, kellel on oma generaatorid. Ta tõi näiteks, et mõned hotellid kasutavad generaatoreid siis, kui kella 18 ajal läheb pimedaks. Kuna generaatorid töötavad diisliga, peab Naur võimalikuks, et võib puudus võib tekkida ka kütusest.

Kohalik omavalitsus ega ka Filipiini valitsus pole mingit tähtaega välja öelnud, mis ajaks võiks elektrivarustus taastuda. „See ilmneb ja selgub koristustööde käigus,“ nentis Naur, kelle sõnul tuleb paljude saarte elekter just sellest piirkonnast, mis kõige rohkem kannatada sai.

Nauri sõnul on räägitud, et see võib võtta mitu kuud, enne kui elekter tagasi tuleb, mis paratamatult mõjutab paljude inimeste elu ja tööd, sest hetkel on paljud inimesed tööta ja elektri puudumine raskendab kindlasti ka taastamistööd. Koolid aga näiteks alustasid täna taas õppetööd, lisas Naur.

„Täna tulime saare pealinna, siin on rohkem generaatoreid ja mõned ostukeskused on avatud,“ kirjeldas Naur. Ta tunnistas, et telefone ja arvuteid on keeruline laadida, samuti ei tööta side igal pool korralikult. „Paljud erinevad ärid ja kauplused, kellel ei ole generaatoreid, on suletud. Külmutusseadmed ei tööta, kuid siin on 30 kraadi sooja.“

Inimesed kriisipiirkondades on meeleheitel

Sajad tuhanded inimesed evakueeriti enne taifuuni ja teavitus oli täiesti olemas, kuid need keskused, kuhu inimesed evakueeriti – kirikud, koolid või külakeskused, ei pidanud taifuunile vastu. Väga paljud inimesed on kaotanud oma kodud ja elavad telkides või sugulaste juures. Haiglad on üle koormatud.

Nauri sõnul ületab hukkunute arv juba 10 000 ning kriisipiirkonnas on laibad puude otsas, tänavatel ja vees. Kriisikolde keskel on võimalikud ka haiguspuhangud, kõik oleneb sellest kui kiiresti laibad saavad ära koristatud. Nauri sõnul on Filipiinidel tavaliselt kombeks oma hukkunud matta.

Filipiinlastel on aga hästi tugev kogukonnatunne ja üksteisele ollakse toeks. "Siiski on inimesed kriisikoldes meeleheitel, sest neil ei ole midagi süüa ja juua ega kuskil olla,“ tõdes Naur. Seetõttu võib muidu nii tasakaalukaid filipiinlasi mõista, kui nad rahutuks muutuvad ja sõjavägi neid rahustama saadetakse.

Naur ja tema abikaasa abistavad oma organisatsiooniga Andakidz samuti oma piirkonna abivajajaid. Tavapäraselt tegelevad nad laste hariduse toetamisega ja kohe on käivitumas ka projekt valguse paigaldamiseks majadesse. „Oleme kohapeal, et siin inimesi abistada ja meie kaudu saavad ka eestlasted Filipiine aidata,“ ütles ta.