EKRE aukohtu esimees kutsub töörahvast ühinema uutmoodi ametiühinguga
Ma olen üha rohkem veendunud, et see sõna iseloomustab ka nii mõndagi Eesti organisatsiooni, mis seisab töötajate õiguste eest ja on teoorias väga tugev, ent praktikas paistab see välja hoopis vastupidi. Meie riigis on palju erinevaid organisatsioone, mille palgal on tegelased, kes astuvad ikka samm edasi ja kaks tagasi meie kõigi hüvanguks. Jah, juttu tuleb meie arenguriigi tänastest ametiühingutest.
Eesti praeguste ametiühingute suurimaks probleemiks on see, et nad võitlevad vaid konkreetse eriala töötaja eest, mida iseloomustab reeglina võimalikult suure palganumbri ja tunnitasu väljapressimine. See ei saa olla ühe eduka ja koostööd väärtustava ametiühingu missiooniks! Sisulised probleemid, mida meie ühiskonnas peetakse nüüd juba tabudeks ja populismiks, on töötajate inimväärikus, normaalsed töötingimused ja suhtumine töötajasse, töötaja arenguvõimalused, aga ka lisatöökohtade loomise soodustamine.
Nendega täna Eestis ei tegeleta, sest see on ebapopulaarne ja poliitiliselt mittetasuv. Julgen väita, et tänastel ametiühingutel on täiesti kama kaks, mis nende liikmetest saab! Toon ühe aktuaalse näite, kus postkommunistlik Eesti ametiühing võitleb mingi ettevõtte töötajate "õiguste" eest, aga kui selle võitluse käigus ettevõte pankrotti läheb, siis see ametiühingut enam ei huvita. Pigem on see töövõit, sest tõprad sai teibasse ajada.
Samas olen ma nõus, et puukettevõtted, kes peavad sisuliselt oma töötajaid õigusteta orjadeks, peavadki minema pankrotti, sest see on lihtsalt õige ja õiglane, kui meil on au sees euroopalikud väärtused, mida selline ettevõtlus kindlasti ei esinda. Aga ka selle näite puhul kaovad need inimesed ametiühingute vaateväljast ära ja töötute inimestega või muusse ettevõttesse tööle läinud inimestega pole midagi peale hakata, sest nad ei kuulu ju enam selle ametiala ühingusse.
Ühtlasi näib, et erinevalt Soome ametiühingutest on praegustel Eesti omadel ükskõik neist inimestest, kes saavad kinga või koondatakse, sest nad kaovad ära ja nende eest pole enam mõtet võidelda, kui lahing on niigi kaotatud. Kas teadsite, et näiteks Soomes on ligemale 80 erinevat ametiühingut, kel liikmeid ei rohkem ega vähem kui 75% kogu Soome tööealisest töötajaskonnast? Kes tahab konkreetset numbrit, võtke palun ette Soome rahvaarv, milleks on käesoleva aasta seisuga 5,42 miljonit inimest.
Te saate tööalaselt kaitstud inimeste koguarvuks numbri, mida võrdluses Eestiga saab iseloomustada vaid sõnaga "masendav"! Just ametiühingute koostöö erasektoriga on Soomes taganud head ja ihaldusväärsed palgad! Ärgem olgem naiivsed ja uskugem Eesti poliitikuid, et tööandja lihtsalt niisama on nõus keskmisel töötajal palka tõstma. Sama demagoogiarikas on erakondade jutt sellest, et kohe luuakse tasuvad ja kõrge palgaga töökohad siiagi, nagu seal, kuhu täna siit tuhanded põgenevad.
Mul on kohe küsimused: kes ja kuhu loob, kelle arvelt ja kui mitmele, või on need mõeldud siiski vaid parteijopedele, läbi tutvuste, nagu Eestis kombeks? Selleks, et midagi saaks hakata muutuma ja minna paremuse poole, on meil vaja mõttemaailma muutust. Ka neil, kes tahavad paremaid töötingimusi ja inimväärset töötasu. Mitte keegi ei too teile neid kandikul kätte, kui te lepite tänase olukorraga ega julge vastu hakata ebaõiglusele.
Lõpetuseks tahan tänaseid rahulolematud kutsuda üles ühinemisele, et saaksime koos luua eeldused ja ühise ausaamise sellest normaalsest elukeskkonnast, mida nii paljud näevad väljaspool Eestit. Seejärel tuleks astuda ka järgmine samm, milleks on poliitbroilerite-vaba ametiühingu moodustamine, mis hakkab oma eesmärke ka reaalselt täitma.
Meil on vaja organisatsiooni, mis koolitaks, nõustaks, toetaks ja aitaks oma liimeid, kui neil läheb raskeks või kui nad vajavad abi, et enda teadmisi ja kvalifikatsiooni tõsta. Sellest peab saama üksmeelsuse liikumine, mis toob meid lähemale heaolu ja lääneliku ühiskonna poole. Selliseid näited on meie ümber palju ning lähimad asuvad mõnetunnise laevasõidu kaugusel.
Selleks, et teenida välja austus, tuleb teil kõigepealt iseennast austada. Kui te arvate, et Põhjalas toimus see protsess teistmoodi, siis pean teid kurvastama, sest ka seal tuli inimestel teha esimene samm ise. Tee viimaks midagi vaid enda jaoks ja ütle "ei" mõnitamisele, alandamisele ja kodumaalt välja ajamisele. Kui sa ei taha muutust ega seda ise luua, ära vingu, anna alla ja lahku siit, sest sul puudub õigus rahulolematu olla! Muutus algab sinust!
Saa üle sellest pealesurutud orjameelsusest, hirmust ja võltsist hobist olla naabrist parem ja võta enda elukeskkonna ja riigi kujundamine lõpuks enda kätte! Rahvas on Põhiseaduse kohaselt Eestis riigivõimu kõrgeim kandja. Sa pole ainus, kes soovib paremat elu. Võtke minuga ühendust, et liituda loodava organisatsiooniga, mis võtab enda kätte töötajate õiguste ja inimväärikuse eest seismise.
