„Mõned inimesed on õhutanud vaenulikkust lühinägelike poliitiliste huvide nimel,“ ütles Zarif intervjuus BBC-le.

Süüria, Iraak ja Pakistan on nende riikide hulgas, mis on sektantliku vägivalla haardes.

Zarifi sõnul on konflikt sunniitide ja šiiitide vahel kõige tõsisem julgeolekuoht mitte ainult regioonis, vaid maailmale laiemalt.

„Ma arvan, et me peame mõistma, et sektantlik lõhe islamimaailmas on oht meile kõigile,“ ütles Zarif.

Sektantlikud pinged šiiitide ja sunniitide vahel on olnud tõsiasi juba üle tuhande aasta, aga Lähis-Idas sellel sajandil toimunud murrang, eriti pärast USA sissetungi Iraaki 2003. aastal, on muutnud asja palju hullemaks.

Sektantlikes rünnakutes Iraagis on sel aastal seni tapetud umbes 6500 tsiviilisikut, mis on kõige suurem arv pärast 2008. aastat.

Sõda Süürias ei alanud sektantliku konfliktina, kuid on selleks muutunud.

Süüria president Bashar al-Assad, kes kuulub šiiitide alaviidi harusse, on šiiitliku Iraani liitlane. Peamiselt sunniitidest mässulisi toetavad sunniitlikud riigid, nagu Türgi või Saudi Araabia.

Zarifi sõnul peaksid kõik pooled unustama oma erimeelsused Süüria osas, et seista vastu sektantlusele.

„Ma leian, et me kõik... sõltumata meie erimeelsustest Süüria osas, peame sektantluse küsimuses koostööd tegema,“ ütles Zarif.

Riike otseselt nimetamata süüdistas Zarif araabia sunniitlikke riigijuhte sektantliku vägivalla leekide õhutamises.

„See hirmu õhutamise tegevus on olnud valdav tegevus,“ ütles Zarif. „Keegi ei tohiks püüda õhutada sektantliku vägivalla leeke. Me peame selle kontrolli alla saama, selle lõpetama, püüdma vältida konflikti, mis võib olla kahjulik kõigi julgeolekule.“

Teiste hulgas näiteks Saudi Araabia süüdistab aga hoopis Iraani sektantlike pingete õhutamises.