Vakra rääkis Delfile, et komisjoni huvitas VEB fondi ajalugu ja eelkõige 5. aprillil 1995. aastal Eesti Pangast Moskvasse saadetud kiri, millel oli Vahur Krafti allkiri.

Allkirja õigsust enam Vakra sõnul keegi kahtluse alla ei sea, küll aga huvitab tema sõnul komisjoni nüüd periood, mis jäi 1995. kuni 1998. aasta vahele. Teisisõnu huvitab komisjoni see, mis toimus pärast selle allkirja andmist.

Rakra sõnul väideti, et Aleksander Matiga seotud firmal TSL International oli nõudeid 32 miljoni dollari eest, mida tegelikult sel hetkel ei olnud. "Need nõuded osteti kokku kolme aasta jooksul 32 miljoni dollari ulatuses ja müüdi need siis Venemaale," rääkis Vakra komisjoni huvitaval perioodil tehtud tehingutest.

Vakra loodab, et komisjon lõpetab oma töö ja saab esitada raporti järgmise aasta 7. aprillil.

Kui nii Vahur Kraft kui Siim Kallas on mõlemad komisjoniga koostööd teinud, siis üldse ei ole ühendust saadud Aleksander Matiga, kelle otsimiseks on abi palutud nii välisministeeriumilt kui politsei- ja piirivalveametilt.

Selle kirjaga esitati tundmatu taustaga Vene firmale TSL International nõue 32 miljonit dollarit ehkki samal ajal oli VEB fondi nõuete registris ettevõtte nõudeks märgitud nullina. See summa kattus vabariigi valitsuse ja Eesti Panga nõuete suurusega.

Petukirjast algas hämar skeem, mis kulmineerus selle summa kadumisega VEB-i külmutatud korrespondentkontodelt ehk Eesti ettevõtete raha haihtumisega.