Väga imelik, miks nii võimas ristmik jäi lõpuni ehitamata. Kas pole naljakas, et sillad, tunnelid ja luksuslikud sõiduteed said valmis, aga paarisajameetrise jalgrattatee jaoks ehitajatel jõudu ei jätkunud? Väga tobe on ka see, et sõites Tartu maantee suunas ei viita ükski märk sellele, et tee lõpeb.

Tagasisõit on päris pikk maa. Seega valik on suhteliselt lihtne: kas sõidan mööda teerada või üle silla. Teerada on tihti jalgrattaga sõiduks liiga mudane. Sild on aga oma tiheda liikluse poolest ohtlik tervisele ja lausa elule, kuna autod kipuvad seal kihutama. Eluga riskides sõidan üldiselt üle silla.

Mul on mitu küsimust ristmiku ehitajatele ning Tallinna linnavalitsusele. Miks see jalgrattatee jäi pooleli? Mida tähistati ristmiku avamise päeval, kui ristmik ei ole tegelikult valmis? Miks ei võinud Ülemiste vanakese mõttetule etendusele läinud raha minna hoopis selle jalgrattatee lõigu ehitamisele?

Kas tõesti tuleb nii välja, et antud jalgrattatee langes Ülemiste vanakese ohvriks? Seda enam, et see vanakese kuju meenutas pigem õudusfilmi koletist kui ilusa legendi tegelast.

Praegu jääb vaid loota, et ühel päeval saab see tee siiski valmis.