Eelmisel nädalal, 28. oktoobril avastati taas, et Vene pommitajad lendasid Rootsi territooriumi suunas. Viis Vene lennukit, sealhulgas kaks pommitajat, avastati radari abil, kui nad olid väljumas Soome lahelt. Tunni aja jooksul viisid kaks pommitajat seejärel ennelõunal läbi ründeõppusi Poola, Balti riikide ja Ölandi lõunatipu vastu, teatab SVT Nyheter.

„Ma usun, et eesmärk oli harjutada strateegiliste pommitajate erinevat tüüpi rünnakute läbiviimist ja ei ole võimatu, et nad tahavad ka näidata Venemaa kohalolekut Läänemere lõunaosas,“ ütles Rootsi kaitsejõudude lennutaktikalise ülema kohusetäitja Anders Persson.

„See on selles mõttes tõsine asi, et me näeme Vene strateegiliste pommitajate lennuoperatsioonide sagenemist piirkonnas. Me peame loomulikult arenguid jälgima ja vaatama, kuhu nad suunduvad ja mida ette võtavad,“ lisas Persson.

Lihavõtete ajal viis Venemaa läbi samalaadse õppuse Rootsi saare Gotska Sandöni lähistel, mis oli Venemaa esimene sedalaadi õppus Läänemerel pika aja jooksul. Intsident tekitas palju vastukaja ning kutsus Rootsis muu hulgas esile debati Rootsi kaitsevõime kohta. Muu hulgas seetõttu, et Rootsi ei saatnud Vene pommitajatele vastu oma lennukeid, et kohalolu näidata. Eelmisel nädalal toimus kõik aga uuesti ja seekord saatsid Rootsi kaitsejõud välja kaks hävitajat JAS-39 Gripen.

„Seekord otsustasime me alustada intsidendijälitust ja näidata oma kohalolu,“ ütles Persson.

SVT Nyheter küsis Perssoni käest, kas see võis olla ettevalmistus Rootsi ründamiseks.

„Ei, seda ma ei usu, ma usun, et see oli õppus, et näidata, et nad on seda tüüpi tegevuseks võimelised,“ vastas Persson.

Kuigi ka Rootsi korraldab Läänemere ümbruses õppusi, erinevad Rootsi õppused Vene omadest Perssoni sõnul ühe selge asjaolu poolest.

„Erinevus on see, et kui meie viime läbi õppusi, teeme me seda koos teise riigiga. Me ei korralda õppusi mingi sihtmärgi vastu mingis riigis, ilma et see riik õppustel osaleks. Venemaa käitumine on õppustel selgelt palju ründavam,“ ütles Persson.