Ajakirjanik tuletab meelde, et tänavu mais kirjutas ta loo sellest, kuidas Interpol on muutunud vahendiks, mille kaudu diktaatorid otsivad taga dissidente ning opositsiooniliidreid, vahendab The Telegraph.

Oborn tõi toona välja, et Interpoli peamine vahend on nn punane teade, mis peaks teoorias olema rahvusvaheline hoiatusmärk, aitamaks kohalikel jõududel tagaotsitavaid kurjategijaid tabada. "Kahjuks kasutab osa riike punast teadet, et kinni võtta poliitilisi oponente," kirjutas Oborn.

Pärast mehe artikli ilmumist maikuus keeldus Interpol mitme Venemaa poolt tagaotsitavaks esitatud inimese rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamast. Näiteks keelduti toona mehe sõnul sellist teadet esitamast Venemaa poliitilise aktivisti Pjotr Silajevi ja Eesti poliitiku Eerik-Niiles Krossi kohta.

"Minu artikli valguses eemaldati nii Kross kui ka Silajev Interpoli andmebaasist. Kahjuks on pärast  seda venelased poliitiliste dissidentide tagaajamiseks enda survet Interpolile tugevdanud. Ma saan aru, et eelmisel nädalal andis see surve Venemaa heaks järele ning teated Pjotr Silajevi ja Krossi kohta avaldati," kirjutab ajakirjanik.

Kõige häirivamaks peab aga ajakirjanik Anastassia Rõbatšenko juhtumit ning imestab selle üle, miks Interpol vaikib.

"Fair Trials International (Londonis asuv valitsusväline organisatsioon - toim.) ütles mulle sellel nädalal: "Kuna rahvusvaheline mure Venemaa rahumeelsete protesteerijate tagakiusamise pärast on järjest teravnev, siis peaks Interpol põhjendama oma otsuseid ennistada Silajevi ja Rõbatšenko tagaotsimiskuulutused. Interpoli usutavus saab iga kord löögi, kui ta lubab Venemaal või mõnel muul riigil kasutada süsteemi valitsusvastaste maha surumiseks," kirjutas Oborn.

"Interpoli töö on jahtida kurjategijaid. Selle asemel paistab ta rõõmsameelselt aitavat maailma kõige koletumate režiimide salapolitseisid jahtimaks ja tagakiusamaks nende riikide dissidente. See on ennekuulmatu. Interpol peab loobuma Krossi, Silajevi ja Rõbatšenko otsimisteadete levitamisest koheselt," nõuab ajakirjanik.