Marek Helm: Selgusele ja läbipaistvusele ei aita kaasa ka eksitavad väited ja puudulikud faktid
Teeb kurvaks, kui puudulikel faktidel ja spekulatsioonidel põhinevalt viskab riigikogu liige meedias riigiametite suunas õhku tõsiseid süüdistusi.
Kõigepealt uue üüripinna leidmisest, mida korraldas ja juhtis Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS), kes hea meelega oleks ka sellekohastele küsimustele vastanud, kui meedias alusetute spekulatsioonide avaldamise asemel nende poole oleks pöördutud.
Kuna RKASil ei olnud maksu- ja tolliameti vajadustele vastavat üüripinda pakkuda, samuti polnud võimalik valitsussektori tasakaaluarvestuse piirangu tõttu teha nii suures mahus uue üüripinna rajamiseks investeeringuid, korraldas RKAS 2011. aastal ametile üüripinna leidmiseks avaliku päringu.
Konkursile esitatud 17 pakkumusest vastas tingimustele kuus. Parimaks tunnistati pakkumus, mille hindamispunktide summa oli kõrgeim, kusjuures üürihind oli vaid üks paljudest hindamiskriteeriumidest. Üüripakkumuste hindamiseks moodustatud komisjoni poolt pandi paika järgmised kriteeriumid: üürihind 42,5%, kõrvalkulud 12,5%, üüripinna vastavus ruumiprogrammile ja üürniku vajadustele 17,5%, hoone arhitektuur - hinnatakse hoone (või selle osa) välisilme ja esinduslikkuse vastavust üürniku vajadustele 5%, hoone ehitustehniline kvaliteet 2,5%, asukoht 17,5%, arendaja kogemus 2,5%.
Lähtuvalt nendest kriteeriumidest kuulutas hindamiskomisjon konkursi parimaks pakkumiseks ASi Technopolis Ülemiste pakkumise aadressil Lõõtsa 8. Ja nagu hr Laasi ka ise artiklis viitab, on RKASi puhul tegemist „riikliku ettevõtluse lipulaevaga", mille kompetentsis ja kogemuses selliste protsesside juhtimisel pole ka meil põhjust kahelda.
Mis puudutab suurema üürihinna põhjuseid, siis millegipärast on artiklist targu jäänud välja asjaolu, et mitu praegust hoonet, kus maksu- ja tolliameti kontorid asuvad, on vanad ja amortiseerunud - mitmes hoones on näiteks puudulik ventilatsioon ja kütteprobleemid, enamus ruume vajavad renoveerimist. See tähendab, et olemasolevatel pindadel jätkamiseks tulnuks teha suuri investeeringuid, mis kokkuvõttes oleks olnud majanduslikult ebamõistlikud.
Meie kasutuses olnud pind oli ebafunktsionaalne, liiga suur ja mööda linna laiali pillutatud. Kui kõik need kulud ka vaadeldavasse perioodi ümber kanda, siis oleksid need olnud suuremad kui tänane üürikulu.
Vale on ka väide, nagu tasuks maksu- ja tolliamet praegu kogu üüri RKASile, ja sellel väitel põhinevad artiklis toodud arvutused. Seitsmest hoonest, kus me praegu Tallinnas asume, kuuluvad RKASile vaid kolm. Neist kolmest maksame praegu kahes turuüüri.
Ülejäänud neljast üüripinnast kolmes oleme ka seni maksnud turuhinnal põhinevat üüri ärimeestele, nagu artikli autor väljendub. Vaid üks maja on meile Tallinna Sadama poolt tasuta kasutamiseks antud, kuid selle pinna puhul on tegemist täiesti amortiseerunud ruumidega, mida meie jaoks keegi remontima ega renoveerima ei hakka. Võõrast maja renoveerida ei ole riigiasutusel aga võimalik.
Seega on artiklis minu sõnu kolimise põhjuste kohta täiesti pahatahtlikult moonutatud. Loodan avatud kontorist tõepoolest ka paremat koostööd osakondade vahel, kuid kolimise põhjuseks see kindlasti ei olnud ning seda pole ma kunagi ka väitnud. Lagunevates ja tingimustele mittevastavates, ühiselamu tüüpi hoonetes töötamine ja klientide vastuvõtmine on põhjuseks, miks juba aastaid on otsitud võimalusi uuele pinnale kolimiseks.
Kogu selle info oleks austatud riigikogu liige saanud ka otse meie või RKASi poole pöördudes. Olen alati valmis hea meelega vastama kõigile küsimustele, mis ameti tegevust ja majandamist puudutavad, sest ka faktidel mittepõhinevad vandenõuteooriad ei aita kuidagi selgusele ja läbipaistvusele kaasa. Alusetud korruptsioonisüüdistused riigikogu liikme poolt kahjustavad maksu- ja tolliameti usaldusväärsust ega aita kuidagi kaasa meie ülesannete täitmisele ehk riigi maksutulude kogumisele.
