Apple'i raportist selgub, et ühe korra on infot küsitud ka Eesti riigi poolt, kuid mitte konto kohta, vaid ühe seadme kohta. Mingeid andmeid Apple aga Eestile ei andnud.

Näiteks Soome valitsus on Apple'i seadmete kohta küsinud kolmel korral ja saanud kaks vastust.

Oma raportis väljendas Apple vastuseisu USA valitsuse kitsendustele seda tüüpi andmete avaldamise kohta ning kutsus üles suuremale läbipaistvusele, vahendab Reuters.

Apple teatas, et selle aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini sai ta USA õiguskaitseorganitelt 1000-2000 teabenõuet, mis puudutasid 2000-3000 Apple'i kontot. Apple'i teatel avaldati andmeid 0-1000 konto kohta.

Apple'il ja teistel tehnoloogiafirmadel on lubatud selliseid andmeid USA kohta avaldada ainult tuhandetes ning ühendada tuleb õiguskaitseorganite ja julgeolekuasutuste teabenõuded, mistõttu ei ole võimalik teada, kui paljud neist on julgeolekuasutuste omad.

Apple väljendas teisipäeval sellistele kitsendustele oma vastuseisu.

„Me oleme tugevalt seda meelt, et valitsus peaks tühistama selle suutropikorralduse ning lubama firmadel avaldada täielikke ja täpseid numbreid, mis puudutavad FISA (välisluure järelevalvekohtu) nõudeid ja rahvusliku julgeoleku alaseid kirju,“ teatas Apple. „Me jätkame agressiivselt püüdlemist võime suunas olla läbipaistvam.“

Microsoft, Google ja teised tehnoloogiafirmad püüavad vaidlustada USA justiitsministeeriumi seisukohta FISA kohtuorderite avalikustamise piiramise kohta, kuid seni edutult.

USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) endise kaastöötaja Edward Snowdeni paljastused viitavad sellele, et tehnoloogiafirmad on andnud NSA-le otsese ligipääsu oma serveritele, mis sisaldavad andmeid klientide kohta.