USA kosmoseadministratsiooni NASA planeediotsimisteleskoobi Kepler vaatlusandmete enam kui kolm aastat kestnud statistiline analüüs näitab, et 22 protsendil tähtedest on Maa-sarnased planeedid sobivas tsoonis, kus temperatuur ei ole liiga kuum ega liiga külm bioloogiliste protsesside võimaldamiseks, vahendab Financial Times.

„See tähendab seda, et kui te vaatate tuhandeid tähti öötaevas, asub lähim Päikese-taoline täht Maa-suuruse planeediga elamiskõlbulikus tsoonis tõenäoliselt ainult 12 valgusaasta kaugusel ja seda on võimalik näha palja silmaga. See on hämmastav,“ ütles Berkeleys asuva California ülikooli teadlane Erik Petigura.

„See tekitab kõhedust – see on nii eriline hetk,“ lisas sama ülikooli astronoomiaprofessor Geoffrey Marcy, kes on osalenud päikesesüsteemiväliste planeetide ehk eksoplaneetide otsingutel alates esimese sellise avastamisest 1995. aastal. „See avastus on suur hüpe võimaluse suunas, et elu, võibolla intelligentne elu, eksisteerib ka mujal.“

Teleskoobid ei ole veel piisavalt tundlikud, et tuua meieni mujal galaktikas asuvate Maa-sarnaste planeetide kujutisi. Selle asemel avastab Kepleri kosmoseobservatoorium nende tähe ereduse hetkelise vähenemise, kui planeet tähe eest läbi liigub.

Mida väiksem on planeet ja mida kaugemal tähest ta asub, seda raskem on teda avastada ning suurem enamus seni avastatud umbes tuhandest eksoplaneedist on palju raskemad ja kuumemad kui Maa. Vaid kümme on Maa-suurused ning seal valitseb sobiv temperatuur, et nende pinnal võiks eksisteerida vesi vedelas olekus.

Berkeley meeskond, kes teeb koostööd NASA teadlastega, kasutas statistilist tehnikat üldistuste tegemiseks nende kümne planeedi põhjal, et jõuda oma märkimisväärse tulemuseni.

Teadlased hoiatavad siiski, et mitte kõik 20 miljardit Maa-sarnast planeeti ei ole elu jaoks sobivad. „Mõnedel võib olla tihe atmosfäär, mistõttu on nende pinnal liiga palav, et DNA-sarnased molekulid võiksid ellu jääda. Teistel võib olla kivine pind, kus võib leiduda vedelat vett, mis on elusorganismidele sobiv,“ ütles Marcy. „Me ei tea, millised planeeditüübid ja nende keskkonnad on eluks sobivad.“

Meie päikesesüsteemi geomeetrias võib olla midagi erandlikku, näiteks planeetide peaaegu ringikujulised orbiidid, Jupiteri positsioon ja Kuu olemasolu, mis on võimaldanud Maal elul areneda juba ligi neli miljardit aastat.