Riigikontrolli aastaraport: hinnatõus on vähese palgakasvu nullinud
Rahvusvahelisest statistikast nähtub, et Eesti inimeste ostujõud on viimastel aastatel küll veidi suurenenud, kuid moodustab jätkuvalt vaid 69 protsenti Euroopa Liidu 27 keskmisest.
Lätlase ostujõud jääb eestlase omale alla, kuid Leedu möödus selle näitaja poolest Eestist eelmisel aastal, selgub riigikontrolli aastaraportist.
Hinnatase on seitse protsenti kasvanud
Kui kriisieelse ajaga 2007. aastal võrreldes on eestlase ostujõud Euroopa keskmisega võrreldes veidi vähenenud, siis hinnatase on pea seitse protsenti kasvanud, jõudes 2012. aastal 80 protsendini Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest.
Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil 2010–2012 märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.
Statistikaameti hinnangul kasvasid Eestis 2012. aastal hinnad eelkõige elektri, soojusenergia ja kütte kallinemise tõttu, tõustes aastaga 11,4 protsenti ehk andes tarbijahinnaindeksi kogutõusust rohkem kui poole. Samuti kallinesid oluliselt mootorikütused ja toit ning mittealkohoolsed joogid.
Eesti hinnatõus on Euroopa üks kiiremaid
Kiire hinnatõus on jätkunud ka 2013. aastal: aasta esimese kaheksa kuu jooksul on hinnatõus olnud aastases võrdluses ligi neli protsenti ning see on Euroopa Liidu üks kiiremaid hindade kallinemisi.
Kui augustis moodustas Euroopa Liidu 27 riigi hinnatõus 1,5 protsenti, siis Eestis Eurostati andmetel 3,6 protsenti. Statistikaameti teatel alanes hinnakasv aastases võrdluses septembris 2,1protsendini, sealhulgas kallinesid kõige enam eluasemega seotud kulud.
Hinnatõus on vähese palgakasvu nullinud
Ehkki eestlase palk pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu, jõudes 2012. aasta keskmisena tasemele 887 eurot (bruto), on seda siiski vaid ligi seitse protsenti rohkem kui viis aastat tagasi. Eesti inimese keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga kasvanud 36 euro võrra.
Seejuures on kiire hinnatõus selle vähesegi palgakasvu suuresti nullinud. Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui sissetulekud.
Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga suurenenud ligi viis protsenti, siis hinnad ligi 12 protsenti.
Eesti miinimumpalga suurus oli perioodil 2008–2011 muutumatu, püsides 278 euro juures. Aastal 2012 tõsteti miinimumpalka 12 euro võrra ja 2013. aastast on selle suuruseks 320 eurot. ELi liikmesriikidest on Eestist madalam miinimumpalk Bulgaarias, Rumeenias, Lätis ja Leedus.
Pensionäri elu pole parem kui töötaval inimesel
Pensionäride olukord pole märkimisväärselt parem kui töötaval inimesel. Keskmine vanaduspension on võrreldes 2008. aastaga kasvanud küll suhteliselt enam nimelt 12 protsenti võrrelduna töötava inimese viie protsendiga, kuid absoluutsummades on pensionid suurenenud vähem kui netopalk.
Kui keskmine netokuupalk on viie aastaga kasvanud 36 euro võrra, siis keskmine vanaduspension moodustas 2012. aastal 34 eurot rohkem kui 2008. aastal. Keskmine pension suurenes samal ajavahemikul 26 euro võrra. 2014. aasta riigieelarvega on valitsus lubanud pensionitõusu 5,8 protsenti.
Noorte olukorda mõjutab enim tööpuudus
Noorte olukorra muudab keeruliseks kõrge tööpuudus. Kui kriisieelsel ajal moodustas 15–24aastaste inimeste tööpuudus 12 protsenti, siis 2012. aastal oli töötuse määr kaks korda suurem üldisest töötuse määrast ehk 20,9 protsenti.
Samas on noorte hõivatus tööga Euroopa Liidus halvemgi: Euroopa Liidu keskmine tööpuudus noorte hulgas oli 2012. aastal 22,8 protsenti, sealhulgas Kreekas 55,3, Hispaanias 53,2 ja Horvaatias 43 protsenti.
Hoolimata hõive taastumisest ja tööpuuduse leevenemisest võrreldes aastatega 2009–2011, on Eesti tööturu suureks probleemiks ja inimeste hakkamasaamist mõjutavaks asjaoluks jätkuvalt suur pikaajaline tööpuudus. 2012. aasta seisuga on enam kui pooled töötutest otsinud tööd kauem kui aasta, kuid pole seda leidnud.
2008. aastal oli pikaajalisi töötuid ehk inimesi, kes tööd otsinud vähemalt ühe aasta, 31 protsenti kõikidest töötutest. Eesti pikaajalise töötuse määr oli 2012. aastal 5,5 protsenti, Euroopa Liidu keskmine 4,6 protsenti.
Väga pikka aega on olnud tööta 24 000 inimest, kes on otsinud tööd edutult enam kui kaks aastat. Pikaajaline ja noorte tööpuudus on probleemid, millele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon, andes Eestile soovitusi perioodi 2014–2020 välistoetuste kasutamise kavandamise kohta.
