Anvelt: minister Vaheri valitsemisaeg on politseile mõjunud demotiveerivalt
Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt leidis pärast politseinike kutseühingu Ken-Marti Vaherit kritiseeriva kirjaga tutvumist, et kuigi kirja konkreetne eesmärk on talle arusaamatu, siis on osa kirjas välja toodud etteheiteid ministrile põhjendatud.
„Tänase ministri valitsemisaeg on organisatsioonile mõjunud küllaltki demotiveerivalt,“ ütles Anvelt Delfile. „Seda tõendab kasvõi see, et inimesed lahkuvad esimesel võimalusel pensionile, olles samas parimas tööeas.“
„Olen ka varasemalt välja toonud tõsiasja, et siseministri tegevus oluliste kaadriküsimuste lahendamisel on tõesti väga puudulik,“ nõustus Anvelt politseinike kutseühingu poolt riigikogu fraktsioonidele saadetud kirjas toodud väitega.
Kunagine keskkriminaalpolitsei juht Anvelt tuletas meelde PPA peadirektori valimise saagat, kus konkurss viidi läbi, kuid tema tulemusi eirati, mistõttu oli politsei pea pool aastat sisuliselt juhita.
„Selline käitumine mõjutas kindlasti suhtumist kaadriküsimustesse ka ametis sees,“ hindas Anvelt. „Kuigi uus politseijuht on asunud küll korraldama ametit ümber, olen ikkagi arvamusel, et politseiprefektuuride iseseisvuse suurendamine peaks toimuma kiiremini ja otsustavamalt.“
Aastatega politseiametis toimunud ülitsentraliseerimine ei viinud Anvelti sõnul mitte ainult eelmise peadirektori lahkumiseni, vaid ka ameti administratiivaparaadi plahvatusliku kasvuni. „Otsuste kujunemise protsess liikus väga kõrgele tasemele, mille tulemuseks ongi kutseühingu kirjas viidatud alluvate teadmatus ja rahulolematus ülevalt alla tulevate korralduste osas,“ möönis Anvelt.
Samas ei nõustunud Anvelt kõigi kirjas toodud väidetega, nii mõttetute ametikohtade kui spekulatiivsete numbrite osas.
Küll vōib kirjast teha tema sõnul järelduse, et politsei kui Eesti suurimaid tööandjaid vajab tõsist töötajate huvide eest seisvat kutseorganisatsiooni, mis ei esindaks vaid kümmekonda ametnikku, vaid palju rohkemaid.
„Politseiamet peaks ka ise hea seisma selle eest, et inimestel oleks võimalik kutseorganisatsiooni probleemideta ühineda, luues selleks vajalikud eeltingimused ja ka tehnilised võimalused,“ tegi Anvelt ettepaneku.
Väikest hulka politseinikke koondava kutseühingu kirjas oli märgitud mitmeid võimalikke töötajate õiguste riivet, mille puhul peaks politseiametnikud olema tagatud asjakohase õigusabiga.
„Politseiamet peaks tagama selliste nõustamiste olemasolu ja erapooletuse,“ ütles Anvelt. „Kui politsei ülesanne on tagada sõltumatu ja erapooletu õiguskord ühiskonnas, siis peab ta esmajärjekorras tagama selle ka oma organisatsioonis.“
„Mis puudutab minister Vaherit, siis arvan, et ta peaks sellist tegevust soodustama ja igati toetama. Loodan, et minister laseb endale olukorda selgitada ning tegeleb kirjas toodud võimalike puudustega, mitte kirja koostanud isikutega,“ avaldas Anvelt lootust.
Ministri jõuetust asjade kiirel lahendamisel tõestas tema sõnul mitmeaastane tegevusetus narkosurmade vähendamisel, mis viis Eesti surmade arvukuselt Euroopa tippu.
Vaheri ebaõnnestumiste jagasse lisas Anvelt ka arusaamatu käitumise elamislubade skandaali ilmsikstulekul, suutmatuse leida politseipeadirektor, segaduse mitmete kaadriotsustuste juures ministeeriumi juhtivametnike hulgas nagu näiteks asekantslerite otsimisel.
Samuti heitis Anvelt Vaherile ette osade politseipensionäride petmisel uue politseipensioni korra kehtestamist, pidevat organisatsiooni solgutamist reformimise eesmärgil, kus ülikiirelt tsentraliseeriti kogu juhtimine, hiljem ei taheta oma vigu tunnistada ja proovitakse hämada segaste juhtimisliinide kaudu.
