"Perearstikeskused on ettevõtjad ning aasta lõpus teevad lisaks arstlikule osale ka majandusliku osa kokkuvõtteid," rääkis Delfile perearst Eero Merilind.

Tema sõnul on keskuseid, kus majandustulemused on ülihead ning keskuseid, kus tuleb tegevusele peale maksta, kuid rahastamine on Eestis ühesugune kõikidele.

Merilind viitas Eesti arstide kogemusele Rootsis, kes alati imestavad, miks perearstide läbirääkimised diferentseeritud rahastamise osas ei leia Eestis rahastajate ning patsientide ühenduste toetust.

"Tugev esmatasand aitab avastada haiguseid varem ning kontrollib olukorda, et haigused ei progresseeruks," põhjendas Merilind. "Sellist olukorda tuleks toetada ning soodustada lisaks haiguste kontrollile ka üldiseid tervisekontrolle."

Peremeditsiin on ilma suuremate otsusteta tiksunud viimased 25 aastat. "See entusiasm, mis tookordsetel alustajatel oli, on hajunud ning arstiabi on asendunud tervishoiu teenuse pakkumisega," tunnistas Merilind.

Ta tõdes, et paljud Eesti arstid on siit lahkunud ning seadnud ennast sisse lähiriikides. "Kui küsida, miks, siis öeldakse, et töö ja vaba aja suhe on mujal eluväärsem, kui Eestis," vahendas Merilind kolleegide sõnumit.

Peremeditsiin on perearsti sõnul keeruline valdkond. "See on keerulisem, kui kõik teised arstikunsti valdkonnad kokku, lisaks arstlikele teadmistele, peab olema suhtleja, arveametnik ning
eelarvestaja," selgitas ta.

Merilind meenutas, et perearstide selts on mitmeid aastaid palunud keeruliste otsuste otsustamist, on selleks esmatasandi tervishoiu mudeli muudatused, võimalused erialase töö tegemiseks nii, et see oleks  motiveeritud ja ühiskonnas aktsepteeritud.

Haigekassaga on peetud läbirääkimisi, et perearstide rahastamine peab olema diferentseeritud ning arvestama arstiabi pakutavaid võimalusi, patsientuuri erinevusi ning koha peal tehtavat.

Sotsiaalministeeriumiga on räägitud arstide koolituse, järelkasvu ning töötingimuste osas. Terviseametiga on arutatud, kas ja kuidas tagada arstiabi Eesti erinevates kohtades, kas perearst peaks olema kättesaadav kohapeal või ainult suuremates keskustes.

Osaajaga töötamine on või nimistu jagamine oleks lahendus

Lisaks diferentseeritud rahastamisele on mujal riikides väga levinud ka osalise ajaga töötamine, tööelu ja pereelu ühildamine.

Merilind tõi näiteks Rootsi, kus enamus naisarstidest töötab 0,75 töökoormusega, Eestis on aga tavaline 1,4 töökoormus. Eestis oleks selliseks lahenduseks nimistu jagamine mitme arsti peale.

"Kui perearstileping ei võimalda töötada perearstikeskusel toime tulla, siis on üheks võimaluseks loobuda haigekassa lepingust ning alustada tööd eraõiguslikelt alustel," rääkis Merilind perearstikeskuste alternatiivist.

Merilind lisas, et arvestades patsiendi vaba liikumise direktiivi peaks ka Eesti patsiendil olema õigus arsti pöördumise järgselt esitada arve kindlustusasutusele kompenseerimiseks.

Sotsiaalministeeriumis toimub homme kohtumine, kuhu on kutsutud terviseameti ja perearstide seltsi esindajad arutamaks, kas perearst võib töötada oma nimistuga osakoormusel või mitte.

Merilind soovitas, et keskenduda tuleks olulisematele teemadele - mida saaks ära teha, et arsti erialane töö oleks Eestis motiveeritud ning patsientide tervis hoitud ning ravitud. "Ma usun, et Eesti inimesed on seda väärt," ütles Merilind.