Kohtuasja arutati kinnisel istungil ja kokkuleppemenetluses.

Kohus konfiskeeris Veitmanilt kriminaaltulu 120 000 euro ulatuses ning rahuldas ka kaitsepolitseiameti tsiviilnõude Veitmani vastu 65 000 euro ulatuses.

Kohtuasja arutati kinnisel istungil ja kokkuleppemenetluses.

7. augustil 2013 pidasid kaitsepolitsei töötajad kinni endise kolleegi Vladimir Veitmani kahtlustatuna riigireetmises, täpsemalt salastatud teabe edastamises Venemaa Föderatsiooni eriteenistustele. Vladimir Veitman oli töötanud kaitsepolitseis tehniliste toimingute spetsialisti ametikohtadel aastatel 1991-2011. Koostööst Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistusega saab rääkida aastast 2002. Veitmanil ei olnud ligipääsu EL ega NATO saladustele.

Kaitsepolitseiamet on välja selgitanud isikud, kes Venemaa Föderatsiooni eriteenistuse poolt Veitmani tegevust juhtisid ja kellele ta Eesti saladusi edastas. Vladimir Veitmani agendijuht oli Venemaa välisluure agent Nikolai Jermakov ning Jermakovi kontaktisikuks oli Valeri Zentsov, keda laiem avalikkus teab kui Hermann Simmi värbajat. Kaitsepolitseiamet kutsub üles kõiki isikuid, kes on Zentsovi või Jermakoviga kokku puutunud, kaitsepolitseisse pöörduma.

Täpsemate asjaolude selgitamiseks andsid kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, riigi peaprokurör Norman Aas ja riigiprokurör Inna Ombler täna kell 16:30 toimunud pressikonverentsil täpsemaid selgitusi.

Vaata videot tänasest pressikonverentsist!


Veitman sündis 1950. aastal Tallinnas. 1980-1991 töötas ta siinse KGB heaks. 1991. aastal võttis kaitsepolitsei ta endale tööle teades, et tegemist on endise KGB töötajaga. Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu selgitas peale reeturi tabamist, et kuna 1991. aastal võeti üle suur hulk KGB keerulist eritehnikat, siis polnud tollal muud valikut kui võtta tööle ka selle tehnikaga varem töötanud KGB töötajad, kes oskasid seda kasutada.

Kapos töötas Veitman kogu aeg tehnilise spetsialistina, ühelgi juhtival ametikohal ta polnud. Vene eriteenistustele Eesti saladusi reetma hakkas ta hulk aastaid peale kaposse tööle asumist. Ta jätkas Venemaa heaks töötamist seni, kuni ta 2011. aastal pensionile saadeti.

Riigiprokuratuuri taotlusel võttis Harju maakohus mehe vahi alla. Kriminaalasi algatati riigireetmise paragrahvi järgi.

Kriminaalasja juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri sõnul viidi kriminaalmenetluse käigus läbi mitmeid läbiotsimisi ja ülekuulamisi. "Kahtlustatava ülekuulamistel on saadud väärtuslikke ütlusi ning ta teeb uurijatega koostööd. Nii on teada ka isikud, kes Venemaa eriteenistuste poolt Veitmaniga suhtlesid. Läbiotsimiste käigus on kahtlustatav loovutanud olulisi asitõendeid, muuhulgas suures koguses sularaha," ütles Ombler peale reeturi tabamist aset leidnud pressikonverentsil.

Vaata videost, millise mehena kirjeldas kaitsepolitsei direktor Arnold Sinisalu kahtlustatavat Vladimir Veitmani mehe tabamise pressikonverentsil!