Nagu 2011. aastal, hinnati väga kõrge riskiga hädaolukordadeks ulatuslik rannikureostus, ulatuslik merereostus, ulatuslik keskkonnareostus ja epideemia. Ohuhinnang tõusis raskete tagajärgedega laevaõnnetusel ja massilisel mürgistusel.

Esimesel juhul analüüsiti lisaks reisilaevaliiklusele ka kaubalaevu ning mürgistuse puhul võeti narkootikumide ja salaalkoholi tarbimise tagajärgede kõrval vaatluse alla ka ohtlike kemikaalidega seonduvad ohud.

Kriisikomisjoni esimehe, siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul annavad riskianalüüsid süsteemse ülevaate elanikkonda ohustavatest olukordadest, nende tagajärgedest ja sellest, kuidas neid ennetada ning vajadusel tagajärgi paremini likvideerida.

„Väga kõrge riskihinnanguga olukordade tõus viielt seitsmele ei tähenda, et elu Eestis oleks ohtlikumaks muutunud, vaid seda, et meil on võimalikest ohtudest parem ülevaade ja sellest lähtuvalt saame inimeste elu turvalisemaks muutmisel tegutseda teadlikumalt ja läbimõeldumalt,“ ütles Vaher.

Uue hädaolukorrana sõnastati paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis. Selline juhtum võib olla kas loodusõnnetus, epideemia, sotsiaalne konflikt või tehnikaga seotud juhtum (lennuõnnetus vm). On oluline ennetada Eesti elanike sattumist sellistesse olukordadesse ehk tegeleda võimalike riskide analüüsiga ka välisriikides ja olla valmis oma elanikke aitama.

Väga kõrgest astme võrra madalamale ehk kõrgesse riskiklassi hinnati küberintsidendi oht. Riski on viimastel aastatel varasemast paremini teadvustatud, on kasutusele võetud mitmeid riski maandavaid meetmeid, samuti ei ole viimastel aastatel Eestis toimunud küberintsidente, mille tagajärjel oleks võinud tekkida hädaolukord.

„Ühe olulise muudatusena võrreldes 2011. aastaga on kokkuvõtte ühe osana koostatud riske vähendavate meetmete kava, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade põhiselt neid tegevusi, mis on vajalikud hädaolukorra ennetamiseks või hädaolukorra võimalike tagajärgede leevendamiseks,“ sõnas Vaher.

Kõrgesse riskiklassi kuulub ka teine uus hädaolukord äkkrünnak, millisena saab kirjeldada 2011. aastal toimunud relvastatud sissetungi kaitseministeeriumisse, kuid näiteks ka koolitulistamist, millist Eestis õnneks juhtunud ei ole ja loodetavasti kunagi ka ei juhtu.

Riskianalüüsid koostatakse iga kahe aasta tagant ja nende abil kindlustatakse, et kõikidel hädaolukordadele reageerivatel ja analüüsivatel osapooltel on ühine arusaam riskidest, millele nad peavad keskenduma, et planeerida hädaolukorda ennetavaid ja leevendavaid meetmeid.

* Kõrge riskiga hädaolukorrad: ulatuslik metsa- või maastikutulekahju, suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes, tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi, raskete tagajärgedega torm, üleujutus tiheasustusalal, raskete tagajärgedega õnnetus maanteel (lisaks kannatanutele ka kahju keskkonnale või varale), massiline korratus, eriti ohtlik loomataud, ulatuslik küberintsident, ulatuslik korratus vanglas, äkkrünnak.

* Keskmise riskiga hädaolukorrad: raskete tagajärgedega õnnetus raudteel (nii reisi- kui kaubarongid), paljude kannatanute õnnetus jää lagunemisel, raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus, üle piiri leviv tuumaõnnetus ja kiirgusõnnetus. Selliste hädaolukordade esinemistõenäosus on väga väike ja neiks tuleb valmistuda vastavalt võimalustele.

* Madala riskiga hädaolukorrad: erakordselt külm või kuum ilm ja massiline põgenike sisseränne. Nende olukordadega peab toime tulema jooksvalt ja sellest lähtuvalt omama ka vastavat võimekust ja ressurssi.