TTÜ professor: voolukatkestuse ajal paljasjuhtmeid puudutada ei tohi
"Enamik põhjuseid on ilmastikust, tormist. Kõige suuremaks põhjuseks on langevad ja lendavad puud, mis kukuvad liinidele. Osa on selliseid rikkeid, kus vanad liinid annavad järele. Võib-olla mõned mastid kukuvad ümber, võib-olla vanad poolkatkised juhtmed katkevad jne," ütles Valtin voolukatkestuste põhjuseid kommenteerides.
Voolukatkestuste ajal tuleb aga professori sõnul silmas pidada, et ei tohiks puudutada paljasjuhtmeid. "Eriti oluline on seda öelda lastele. Teiseks tuleb teatada energiaettevõttele voolukatkestustest. Kolmandaks on oluline energiavarustuse riskide hajutamine: ära mine üle ainult elektriküttele, tormihoiatuste saamisel tuleks akud täis laadida, ka auto kütusepaak peaks täis olema, varuda küünlaid, tikke ja vett. Oluline on hoida ka kontakti oma naabritega: kas kõik on korras, kas tal on abi vaja," leidis professor.
Selliste katkestuste ennetamiseks on professori sõnul aga peamiselt kaks suunda: investeeringute tegemine ja käidutingimuste parem korraldamine.
"Investeeringud õhukaablitesse on odavamad kui investeeringud maakaablitesse. Eestis on liine palju, üle 60 000 kilomeetri ja nad asuvad suures osa metsas. Ka on Eesti suures osa hajaasustusega, inimesed ei ela kompaktselt koos. Seega liine on palju ja nad on pikad. Samuti on valdav osa elektriliinidest nö tundlikud liinid ehk paljasjuhtmetega liinid. Tallinnas ja Tallinna lähedal neid enam ei näe, aga mida kaugemale Tallinnast, seda rohkem neid on," leidis Valtin.
Maa-alused kaablid on aga tormi korral teaduri sõnul küll töökindlad. kuid samas pol maakaabel nähtav ning kopaga kaevates võib selle katki teha. Kui aga maakaabel on paigaldatud maantee äärde, siis on asukohad paremini teada ning õnnetusi juhtub vähem ning ka juurdepääs remontimiseks on lihtsam ja kiirem.
"Õhukaabel on isoleeritud, st kaetud plastmassiga, siis on see töökindlam. Kui puu langeb paljasjuhtme peale, siis tekib lühis, kaetud juhtmega seda ei juhtu," lisas Valtin.
Kuna aga maakaablite juurde panek on kallis, siis investeeringuid on professori arvates mõistlik teha teatud kohtades, hinnata tuleb ühiskondlikku kahju, mida katkestus põhjustab.
"Seega investeeringuid tuleb eelkõige teha nendes piirkondades, kus ühiskondlik kahju on kõige suurem, näiteks haiglad. Paljudel tarbijatel peaksid olema omad elektrigeneraatorid," lisas professor.
Täna kella poole 12 ajal oli Elektrilevi kodulehe andmetel veel 17 240 kodu ilma elektrita. Kõige rohkem majapidamisi on vooluta Pärnumaal ja Viljandimaal.
