Esimesed vabatahtlike reservohvitseride kursused korraldati taasiseseisvunud Eestis 1997. aastal. Kursused olid ellu kutsutud toonaste isamaaliste ja militaarhuvidega ühiskondlikult aktiivsete meeste poolt. Kursuslasi ühendas soov olla toeks ja abiks Eesti kaitseväele ning tõsta selle mainet ning kummutada ajakirjanduse võimendatud pessimistlikku suhtumist kaitseväeteenistusse, teatas kogu.

Kursuse programmiline eesmärk ongi reservohvitseri sõjaväelise hariduse andmine riigikaitseliselt oluliste erialade spetsialistidele ning luua eeldused edasiseks väljaõppeks täienduskursuste ning reservõppekogunemiste kaudu erialaohvitserina või rühmaülemana.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 näeb ette eeloleval kümnendil Eesti sõjalise kaitsevõime olulise kasvu. Aastaks 2022 kasvab põhivalmidus- ja täiendreserv tänaselt 60 000 inimeselt 90 000 inimeseni. Kuivõrd arengukava peamiseks juhtmõtteks on reaalsete ning vajadusel kiirelt reageerida suutvate üksuste tootmine siis sellega kaasneb 30%-ne reservi tõus mis omakorda toob endaga kaasa surve targa ja hästi väljaõpetatud ohvitserkonna olemasolule (reservis) ja nende paigutumisele sõjaaja struktuuridesse. 

Aastatega on kursuse läbinud ja ohvitseriseisusesse tõusnud paljudelt erinevatelt elualadelt tuntud ja lugupeetud inimesed – Neinar Seli, Elmar Vaher, Ilmar Raag, Raivo E. Tamm ja mitmed teised. Kursuste vajalikkust on tabavalt iseloomustanud kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kelle sõnul on reservohvitseride kursuste lõpetanud viinud riigikaitse teemad paljude Eesti inimesteni ja mõjutanud viimase viieteist aasta jooksul kaitsealast mõtlemist.

Reservohvitseride baaskursused toimuvad 2014. aastal (ROBK 2014). Kandideerimise lõpptähtaeg on 1. veebruar 2014.

Kursused toimuvad nelja moodulina – I moodul 3.-16. märts 2014; II moodul 9.-22. juuni 2014; III moodul 29. september – 12. oktoober 2014 ja IV moodul 8.-21. detsember 2014.