Heategevusega on ühel või teisel moel kokku puutunud üheksa inimest kümnest

Ühel või teisel moel on viimase aasta jooksul heategevusega kokku puutunud 85 protsenti inimestest, eelkõige läbi vastavate toodete ostmise, rahaliste või esemeliste annetuste.

Enamus ongi heategevusega kokku puutunud pigem läbi passiivsete, isiklikku aega vähemnõudvate tegevuste kaudu nagu rahalised või esemelised annetused. Vähem on neid, kes on aidanud tasuta tööga, olnud tugiisikuks, osalenud vabatahtlikuna heategevate ürituste korraldamisel.

Kui ligi 90 protsenti 18- kuni 60-aastaseid on valmis annetama raha, siis püsiannetajaid on praegu 12 protsenti, selgus Heateo Sihtasutuse ja TNS Emori läbi viidud heategevusalaste hoiakute uuringust.

Kui ühekordsed annetused on valdaval kuni 25 euro suurused, siis püsiannetajatel on ühekordsed summad suurusjärgus kuni 10 eurot. Sissetuleku kasvades kasvab ka valmisolek suuremaid summasid annetada.

Kõige kindlamaks peetakse jätkuvalt annetamist otse abivajajale endale või vastavale asutusele, vähem heategevusfondide vahendusel.

Heategevusega seoses meenub inimestele esmalt Toidupank, järgnevad erinevate haiglate toetusfondid ning laiema rahvusvahelise kandepinnaga Punane Rist ja Unicef .