Reformierakonda esindanud Laine Randjärv tõdes, et venekeelsed saated on ETV2 eetrist kadunud ja et Vene telekanalitega konkureerimiseks raha ei ole. Sisuliselt puudub riiki juhtival erakonnal huvi tegeleda venekeelse valijaga venekeelse meedia vahendusel. 

Randjärve mõte, et Keskerakond ei tohiks vene valijaid Ansipi ja uue pronksööga ähvardada, tundub küll sümpaatsena, kuid selleks peab olema kas ebakompetentne või tõeline riigimees, et pronksöö kaarti vene valija häält püüdes mitte ära kasutada.

IRLi esindanud Siim Valmar Kiisler toetas koalitsioonipartnerit ning pikkis vahele teravaid repliike Keskerakonna aadressil. Kiisler kritiseeris Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti tegevust vene koolide eestikeelsele õppele üleminekul ning tõi negatiivsena esile linnavalitsuse venekeelse propaganda.

Meeldejäävalt esines ka Enn Eesmaa Keskerakonnast, kes arvas, et Keskerakond peab ka venelasi inimesteks.

Sotse esindanud Vadim Belobrovtsev andis vestlusesse oma panuse sellega, et süüdistas koalitsioonierakondi tegevusetuses, Keskerakonda propagandas ja eestlasi väheses lõimumises venelastega.

Kui saabus aeg pakkuda lahendusi, leidis Kiisler, et vene noored vajavad head haridust ning et riik peab aitama kaasa sõltumatu venekeelse inforuumi laienemisele. Randjärve hinnangul on vaja soodustada eesti keele õpetamist ja tõlkida Eesti jaoks olulist infot vene keelde. Nagu näha, pole võimul olijate seisukohtades üksmeelt ning ilmselt peegeldub see ka edaspidises tegevusetuses.

Veidi lihtsustades võib ümarlaual aetud jutu kokku võtta järgnevalt: venelased süüdistavad eestlasi, poliitikud aga üksteist. Säärast üksmeelt arvestades kordub ümarlaud sama sisuga ka pärast järgmisi kohalikke valimisi. Vahepeal on aga ainsad, kes integratsiooni küsimusega vähegi tegelevad, seesama Keskerakond ja kohalik venekeelne erameedia.

Kõik see kokku aga toobki meid juhtkirja pealkirja juurde ning sunnib esmalt küsima, mida teha vene valijat valitsevate valitsejatega?