Kriminull elust enesest: "direktorid" ja "muulad" ehk kuidas tegutseb üks organiseeritud salasigarettide maffia
2012. aasta oktoobris said Lõuna prefektuuri piirivalvurid mitu alarmeerivat vihjet, et kagupiiril võib olla aset leidnud salasigarettide üle piiri toimetamine. Lähemal uurimisel ilmnes, et tegu ei ole väikeste koguste tarnijatega, vaid tollikontrollist kõrvale hoidudes tuuakse Eestisse suurtes kogustes salasigarette ning teenitakse nende edasimüügil illegaalset kasumit. Sigarettide hinnavahe Eestis ja Venemaal on olnud tuntavalt suur ja nii leidub sageli neid, kes salasuitsumüügist rikastuda püüavad. Seda eriti pärast 2012. aasta suve, kui seadusemuudatusega lõppes piiripealne nn bensiiniralli.
Vihjete laekumise järel fikseeris piirivalve mitmeid ebaseaduslikke piiriületusi. Vahele jäi aina enam kohalikke elanikke ehk „muulasid“, kes omal jõul mõne kasti kaupa salasigarette piirini tassisid. Kohalike inimeste ponnistusi salasuitsukastide piiri äärde toimetamisel jälgisid Vene poolelt end „direktoriteks“ nimetanud suitsuäri peamehed. Kui ebaseadusliku piiriületuse koha poole liikusid aga piirivalvurid, lahkusid „direktorid“ paikkonnast, jättes muulad saatuse hooleks.
Kuigi seltskonnal oli üksikuid vahelejäämisi ja väärteotrahve, oli see pigemini sellise ärimudeli loomulik osa – väike äririsk, mis ei kujutanud olulist tagasilööki töötavale skeemile. Rohelisel piiril salasuitsuäri ohjavate ninameeste vahele võtmiseks ühendasid Lõuna prefektuuri välispiiri teabetalituse ning organiseeritud ja raskete kuritegude talituse ametnikud oma jõud.
Jälitustöö tõi võtmetegelased välja
Kriminaalpolitseinike jälitustöö selgitas, et salasigarette toodi üle piiri turustamiseks Tartu linna. Luubi alla võeti politseile juba varasemast tuttav Tartus salasigaretiturgu üleval pidav Roman. Ilmnes ka, et kurjategijad püüdsid oma tegevusega kaasnevaid riske vähendada ja kasutasid näiteks salasigarettide transpordil luureautot, mis liikus 10-15 km kaubakogusest eespool ning hoiatas taga tulijaid patrullide või varitsuste eest.
Kriminaalpolitseinikud jätkasid tõendite kogumist, et jõuda võimalikult suure hulga suitsuäri juhtinud kurjategijateni. Jaanuaris 2013 jõudis korrakaitsjateni info ühest kraavi sõitnud autost, mille kontrollimisel avastati muuhulgas lähipiirkonda peidetud salasuitsukastid. Kokku 220 000 sigaretti, mille Eestisse toomise taga seisis taas seesama kuritegelik ühendus.
Selline vahelejäämine tekitas „direktorite“ vahel pingeid, mittemõistmisi ja tülisid. Edasise uurimise käigus joonistusid välja juba kuritegelikus ühenduses toimivad alluvussuhted ja rollijaotus: kes salasigarettide soetamist rahastas, neid hankis, üle piiri toimetas, ladustas, turustas. Selgusid ka kolm põhilist kokkuostjat peale eelmainitud Romani, kes olid „direktorite“ pikaajalised äripartnerid Tartus.
Kuigi ühelt poolt andis kurjategijate sisetüli politseile täpsema ülevaate kuriteoskeemist, rikkus see teisalt plaani kuritegelik ühendus üheaegselt kinni pidada – mil kõik neli alaliselt Venemaal elavat isikut on Eestis. Siis ei olnud nimelt harvad juhtumid, kui kogu „direktorite“ seltskond mõnes Tartu restoranis või saunsuvilas lõbutses. Politseinikud jäid ootele, et avaneks võimalus tabada võimalikult palju „direktoreid“ just Eesti pinnal.
Kongi otse kodust une pealt
Selline võimalus avanes 2013. aasta märtsis, kui Tartus, Värskas ja Koidulas pidasid kriminaalpolitseinikud ühes kiirreageerijatega nii kaubitsemise pealt kui ka kodudest kinni seitse kahtlustatavat. Ära võeti riiki toimetatud salasigaretid ning salaalkohol. Kurjategijate jaoks oli selline politseioperatsioon pühapäevase päeva kohta ootamatu. Seda enam, et öösel oli maha sadanud paks lumi ning oldi kindla peale veendunud, et „ega võmm täna küll tööta“.
Üllatuseks oli meestele ka neile esitatud süüdistus kuritegelikus organiseerumises. Kaitsjatel tuli neile selgitada, et tegu on põhimõtteliselt „maffiaparagrahviga“, mis omakorda tähendab, et vabadusse pääsemine ei ole mõne tunni küsimus. Kuus kahtlusalust võetigi kohtueelse uurimise ajaks vahi alla, ühtlasi arestiti kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks üle 100 000 euro väärtuses kahtlustatavate vara.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa selgitas, et ajal, mil kuritegeliku ühenduse koosseis veel ei hõlmanud teise astme kuritegusid, rakendati kriminaaltulu jälitamiseks ja konfiskeerimiseks rahapesu sätteid, mis tõi ühtlasi kaasa teedrajava kohtupretsedendi kaudse tahtlusega rahapesu osas.
„Hiljem on mitmete grupeeringute puhul tulemuslikult kohaldatud kuritegeliku ühenduse instituuti, mis võimaldab nii kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist kui ka selliste isikute vastutusele võtmist, kes ise otseselt salakaupa ei käitle, kuid panustavad muul moel kuritegeliku skeemi toimimisse. Näiteks korraldavad n-ö raamatupidamist, võimaldavad kasutada oma pangakontosid ja muid ressursse, aitavaid ellu rakendada konspiratiivseid võtteid,“ lisas ta.
Uurimise käigus tuvastati, et Eestisse toimetati vähemalt 47 korral 981 kasti salasigarette, seda 9-60 kasti kaupa. Nende edasimüügist teenitud kuritegelik kasu küündis vähemalt 245 250 euroni. Kui Venemaalt või Valgevenest soetasid kurjategijad keskmiselt ühe kasti salasigarette 200 euroga, siis Tartus müüdi neid edasi keskmiselt 450 euroga.
Reaalsed vanglakaristused
Käesoleva aasta juunis seisid suitsusmugeldajad kohtusaalis süüdistatuna kuritegelikku ühendusse kuulumises, salakaubaveos ja tubakatoodete ebaseaduslikus käitlemises. Kuritegeliku ühenduse skeemis kõige kandvamat rolli täitnud, varasemalt kriminaalkorras karistatud Alekseile mõistis kohus liitkaristusena 3 aastat ja 3 kuud vangistust.
Erineva pikkusega reaalse vangistusega karistati veel kolme meest. Ühele neist määras kohus liitkaristuseks kolm aastat kaks kuud ja 13 päeva vangistust, ülejäänud kaks peavad esialgu reaalselt vangis veetma neli kuud ning üle kolme aasta pikkused vangistused tuleb neil kanda tingimisi 4-5-aastase katseajaga. Neljale süüdistatavale mõistis kohus karistuseks 3 – 3,5- aastased vangistused, millest osa olid mehed ära kandnud eelvangistuses, ning määras, et ülejäänud karistusaega ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetud 3-4 aasta pikkuse katseaja jooksul uusi kuritegusid toime ei pane.
Kohtuotsuse alusel konfiskeeriti kokku ligi 1300 eurot ja 28 000 rubla sularaha, neli sõiduautot (näiteks ühe sõiduki väärtuseks on 22 000 eurot), ATV, kaubik, haagis, juveele, tehnikaesemeid ja käekell väärtusega 1850 eurot. Lisaks sellele peab üks süüdistatav konfiskeerimise asendamiseks tasuma 3000 eurot.
Äri muutunud komplitseeritumaks
Organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Ain Balder ütles, et viimase poolaasta jooksul on kogu sigaretiäri muutunud oluliselt komplitseeritumaks. „Konspiratsioonivõtteid on karmistatud ja kurjategijad on hakanud kasutama tehnilisi lahendusi. Nii on piirivalvurite tubli töö tulemusena leitud piiri lähedalt mitmeid jahimeestele mõeldud videokaameraid, mis ei filminud aga loomaradasid, vaid politsei ja piirivalvetoimkondade liikumisi,“ selgitas Balder.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa sõnul on Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitusel tänaseks kujunenud muljetavaldav praktika võitluses organiseeritud salasuitsu- ja viinaäriga ning salakaubaveoga.
Kusjuures aastate jooksul on edukalt kasutatud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi nende kuritegude tegelike mastaapide väljaselgitamiseks ja kuritegeliku tulu tuvastamiseks. Politsei järjepidev ja mõtestatud töö ning sisukas koostöö prokuratuuriga on omakorda aidanud kujundada vastavat kohtupraktikat.
