Väliskomisjoni andmetel ei soovi Venemaa piirilepingusse uusi tingimusi
"Eesti välisministeeriumist saadud teabe põhjal pole meil uusi andmeid piirilepingutesse uute tingimuste lisamise kohta ning ma isiklikult pean seda praktiliselt võimatuks," ütles komisjoni aseesimees Enn Eesmaa täna BNS-ile. Tema sõnul on lepingutega seonduv kõigi detailideni läbi arutatud ja mõlema osapoole poolt heaks kiidetud.
Vene president Vladimir Putin andis eile välisministeeriumile korralduse allkirjastada piirileping Eestiga. Ühtlasi tehakse Vene välisministeeriumile ülesandeks Eesti poolega läbi rääkida ja kokkuleppe saavutamise korral allkirjastada vastavad dokumendid, lubades viia nende eelnõudesse sisse Vene Föderatsiooni valitsuse heaks kiidetud muudatused, millel ei ole põhimõttelist tähtsust.
"Tuleb meeles pidada, et piirilepinguid menetleb ka riigikogu ja meie ülesandeks on need lepingud ratifitseerida. Juhul, kui tekivad olulised muudatused lepingute tekstidesse, on raske eeldada nende lepingute probleemideta ratifitseerimist," sõnas Eesmaa.
"Ka uudises on märgitud, et muudatused, mis Vene Föderatsioonile on olulised, ei oma põhimõttelist tähtsust," lausus Eesmaa. Tema sõnul tekivad uued teemad ilmselt alles siis, kui hakatakse piiri maha märkima. "Selleks vahetataksegi mõlema riigi poolt ligi 130 hektarit maad hõlbustamaks piiri võimalikult loogilist kulgemist maastikul."
Vene Föderatsiooni valitsus kiitis Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu heaks septembri keskel. Eelnõu alla mahuvad leping Eesti-Vene piirileppe kohta ning merealade piiritlemise leping Narva lahel ja Soome lahel.
Eesti valitsus kiitis Eesti ja Venemaa piirilepingute eelnõud heaks juba tänavu 23. mail. Samuti andis valitsus välisministeeriumile nõusoleku koostöös ministeeriumidega ja teiste asjaomaste riigiasutustega alustada ettevalmistavaid tegevusi seoses Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu artikliga kaheksa ning esitada ühe kuu pärast valitsusele asjakohane ülevaade.
Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.
"Piirileppe jõustumisel korrigeerivad pooled piirijoont, et see kulgeks looduses loogilisemalt. Vahetatakse suuremaid ja väiksemaid maatükke, kuid tulemus on lõppkokkuvõttes null ja kumbki pool ei saa teiselt rohkem maad juurde, kui ära annab," on välisminister Urmas Paet varem BNS-ile öelnud.
Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks, on välisministeerium BNS-ile kinnitanud.
Venemaaga saavutatud kokkuleppe järgi saab Eesti näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Venemaalt 8,4 hektarit Valgemetsa talu maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Eesti Venemaa käest Perdaku külas ühe hektari, Lutepää ja Sesniiku vahel Saatse saapana tuntud maa-alal 115,5 hektarit ning Lutepää lähedal 2,6 hektarit maad.
Venemaa saab Eesti käest näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Marinova metsas 68,9 hektarit, Jemeljanova külas 12 hektarit, Lazareva lubjakivikarjääris 3,4 hektarit ning Ulanovo külas 1,8 hektarit maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Venemaa Eestilt Grabilovo soos 33,9 hektarit ja Mustjõe juures 5,5 hektarit maad.
Väiksemaid maatükke vahetavad riigid ka mujal.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.
