Peruu narkootikumidevastase võitluse agentuuri juhi Carmen Masíase sõnul on Colombial see eelis, et ta on saanud alates 2000. aastate algusest USA-lt üle kuue miljardi dollari kokataimede hävitamiseks. Lisaks sellele hävitatakse Peruus kokataimi käsitsi, Colombias pritsitakse USA raha eest taimemürke, teatab Associated Press.

USA abi Colombiale samas kahaneb, kuid abi Peruule suureneb.

Enam kui 55 miljonit dollarit USA abi aitas Peruul eelmisel aastal hävitada 14 000 hektarit kokataimi ning seda abi suurendati sel aastal saja miljoni dollarini.

Erinevalt Colombiast ei ekspordita suuremat osa Peruus toodetavast kokaiinist mitte USA-sse, vaid Brasiiliasse (kuhu olid teel ka vahele jäänud Eesti tüdrukud), Argentinasse ja Euroopasse. Enamasti veetakse kokaiini õhu teel ja maad mööda läbi Boliivia, mis on maailma suuruselt kolmas kokakasvataja, kuid kus saak moodustab vaid kolmandiku Peruu omast.

Peruu president Ollanta Humala kuulutas 2011. aastal ametisse astudes narkootikumidevastase võitluse oma prioriteediks. 2012. aastal eraldas ta kokataimede hävitamiseks 11 miljonit dollarit. Masíase sõnul seda summat kahekordistatakse järgmisel aastal.

ÜRO teatel vähendas Peruu Huallaga oru kokasaaki eelmisel aastal 23 protsendi võrra. Kokaistandused on aga levinud uude piirkonda, Amazonase džungliprovintsi Loretosse, mis piirneb Brasiilia ja Colombiaga ja kus saak kasvas 2011. aastaga võrreldes 73 protsenti.

Kõige rohkem kasvatatakse Peruus kokat Ene ja Apurímaci jõgede orus, mida nimetatakse VRAE-ks. Seal kasvatatakse 20 protsenti kogu saagist ning seal on ka tugev mässuliste kohalolek. Mässulised on alates 2008. aastast tapnud ligi sada sõdurit.

Koka on olnud sajandeid Andide kultuuri keskmes, kuid lahja stimulant, mida näritakse väsimuse ja kõrgmäestikutõve leevendamiseks, on viimastel aastakümnetel muutunud ebaseadusliku kokaiiniäri tooraineks.