Õunamahla on võimalik teha erinevatel viisidel, aga meie peres on seda tehtud juba vene ajast saati Pärnu masinatehase pressiga ning vanaonu tammepuidust õunapurustajaga, mis on meid üle 30 aasta visalt teeninud. Osa mahla juuakse toorelt (säilib külmkapis mõne nädala) ja osa kuumutame ning paneme purkidesse. Tänapäeva võimaluste juures on muidugi mõnus panna osa toormahlast sügavkülma, jättes mahlale piisavalt paisumisruumi, sest toormahlal ja kuumutatud mahlal erineb nii maitse kui ka kasulike ainete sisaldus.

Meie teeme õunamahla sügishakul, kui väljas on juba jahe ja käed veidi külmetavad. Muidugi oleks suve lõpus ilusa ilmaga mugavam teha, kuid targemate sõnul ja maitse järgi on sügisel õunad magusamad ja õunamahl tuleb eriti hää.

Kõigepealt korjame õunad, enamik puu otsast noppides, kuid kõrgemate puude puhul raputades. Kui tundub, et neid on piisavalt saanud, siis valame kõik kokku suurde vihmavee kogumise anumasse. Mehe peres kasutatakse veneaegset suurt pesuvanni. Seal siis peseme õunad neid solgutades ja vee alla surudes. Puhtad õunad purustame ja siis pressime.

Esimene mahl, mis pressi alt tuleb, läheb kindlasti töötegijatele janukustutajaks ja töö jätkamise innustamiseks. Pressitud mahla kuumutame suures 30-liitrises emailitud potis õues elaval tulel. Meie peres on isa elav termomeeter ja katsub käega potti ning ütleb, kui mahl on valmis. Kui sellist imemeest kodus ei ole, siis tasub kuumutada 70 kraadini, siis säilib ka mahla tervislik mõju. Kuumutatud mahla paneme pestud ja kuumutatud purkidesse ning tekkide alla peitu jahtuma.

Eks igal perel on oma traditsioonid ja see väljendub ka õunamahla tegemisel. Minu mehe peres tehakse õunamahla hoopis teistmoodi. Isegi õunte korjamine on erinev: neil tõmmatakse puu alla suur koormakile ja raputatakse õunad selle peale ning siis nopitakse kilelt. Masinavärk on teine ning peale kuumutamist ei panda purkides õunamahla teki alla peitu, vaid toasooja jahtuma.

Rääkige, kuidas teie peres õunamahla tehakse!