Lugeja: rongiga sõites ei tea kunagi, kas jõuad ikka sihtkohta
Kuna Eestis on nii, et mõned perroonid on pikad ja mõned lühikesed ning lühikestel perroonidel saab väljuda ainult esimese vaguni teisest uksest, siis on selliseid juhtumeid, kus reisijad ei saa alati õiges peatuses maha. Valjuhääldist öeldakse minut enne rongi peatumist, et väljuda saab ainult esimese vaguni teisest uksest, aga inimene, kes on viimases vagunis, ei jõua ilmselgelt õigeks ajaks esimesse vagunisse. On juhtunud, et reisija peab ostma uue pileti järgmisesse peatusesse ja ise vaatama, kuidas sihtkohta jõuab.
Piletimüüja võiks siiski sellist infot jagada, kui müüb pileti lühikesele perroonile, kuid kahjuks üpriski tihti ta seda ei tee. Lisaks sellele ei informeerita inimesi ka ümberistumistest. Kui rongist saab osta pileti sihtkohta, siis see on loogiline, et rong sinna ka sõidab.
Lisaks sellele ei peatu rongid alati perrooni juures, vaid mõnikord otsustavad peatuda nii, et ainult kolm tagumist ust avanevad ilusti perroonile, kuid rongil on siiski kuus ust ja rongijuhil on täiesti ükskõik, kuidas inimesed teistest ustest maha saavad. Mõni noorem inimene võib tõesti võtta selle riski ja rongist maha hüpata, kuid mida peaksid tegema vanurid või rasedad.
Mõni reisija on visanud oma ratta ka rööbastele, et rongist väljuda, sest rong pole suutnud õigesti peatuda. Kui midagi peaks juhtuma, kes siis vastutab? Reisija, sest tema võttis vastu sellise otsuse, selleks et õiges peatuses maha saada. Muidugi on ka rongijuhte, kes tagurdavad, et reisijad saaksid ilusti rongist väljuda, mis on loogiline ning ainuõige käitumine.
Rong on küll hea liiklusvahend ja varsti on loota ka uusi ronge. Siiski võiks olla ka vastav personal, kes mõtleb tõsiselt reisija heaolu peale. Jääb ainult lootus, et keegi ei kuku rongi rataste alla, kui ta peab kasutama rongi pealt maha hüppamise võimalust, et õiges peatuses väljuda.
