Lauristini sõnul on tänased erakonnad riigistunud ja muutunud poliitilisteks kasumit taotlevateks ettevõteteks. „Riik kuulub erakondadele, mitte rahvale,“ sõnas professor Lauristin.

Lauristin meenutas, et 25. aasta eest totalitaarsele võimule vastukaaluks tekkinud erakonnad olid tänapäevases mõttes sisuliselt vabakonnad, kus inimesed otustasid ennast pühendada poliitikale. Tema hinnangul peakski demokraatlik erakond jääma poliitiliseks vabakonnaks.

Täna on poliitiliste erakondade kõrvale tekkinud ka uued inimeste vabal tahtel loodud vabakonnad, mis pakub võrdlusvõimalust.

Rahvas poliitikutest targem

Praegused neli suurt erakonda on aga poliitmaastikul nii kinnistanud, et uutel tulijatel, kes tahaks ka poliitikale pühenduda, pole võrdseid võimalusi. „Rahvakogu ettepaenkud olid kantud sellest, et pääs poliitilisele konkursiväljale oleks avatud kõigile,“ lisas Lauristin.

Lauristini sõnul pelutab täna inimesi poliitikast eemale see, kui nad näevad, et poliitikamaastikul jätkub võitlus ja parlament on kaotanud erakondadevahelise sisulise arutelu koha. „Rahvas tunneb sageli, et ta on mitte rumalam, vaid targem kui poliitikud,“ sõnas Lauristin, kelle mõtteavaldus teenis saalist aplausi.

„Demokraatlikus rahumeelselt arenevas riigis on vaja rahulikult arutada ja läbi rääkida need probleemid, mida saab ühiste jõududega lahendada,“ ütles Lauristin. Seejuures on sarnaselt spordile loomulik, et ükskord veab ühel ja teinekord veab teisel.