Dokumentidest selgub, et NSA jälitas Kingi ja tema kolleegi Whitney Youngi, poksitäht Alid, New York Timesi ja Washington Posti ajakirjanikke ning kaht kongressi liiget, Idaho senaatorit Frank Churchi ja Tennessee senaatorit Howard Bakerit, vahendab AFP.

NSA avalikustatud ülevaates selle episoodi kohta nimetatakse nuhkimist „pahamaiguliseks kui mitte otseselt ebaseaduslikuks“.

Dokumendid avalikustati pärast seda, kui salastamise üle järelevalvet teostav USA valitsuse kolleegium otsustas rahuldada George Washingtoni ülikooli teadlaste taotluse.

Sõjavastase liikumise aktiivsus kodumaal sundis president Lyndon Johnsonit andma USA luureagentuuridele 1967. aastal korralduse teha kindlaks, kas mõningaid proteste õhutavad välisriigid. NSA koostas koos teiste luureagentuuridega sõjavastaste tegelaste jälgimisnimekirjad, mille järgi hakati pealt kuulama nende telefonikõnesid välismaale.

Programm jätkus ka pärast Richard Nixoni Valgesse Majja asumist 1969. aastal ning peegeldas ajaloolaste sõnul paranoiat, mis valitses tema ametiajal.

USA peaprokurör Elliot Richardson lõpetas NSA programmi 1973. aastal, samal ajal kui Nixoni administratsioon oli kistud skandaali.

NSA programmi paljastamine 1975. aastal koos muu sisemise nuhkimisega ameeriklaste järel põhjustas avalikkuse pahameele ning üks senaatoritest, keda oli pealt kuulatud, Church, algatas reformid, mis kehtestasid jälitustegevusele ja luureagentuuridele karmimad piirangud.

Kolmapäeval dokumendid avaldanud teadlaste sõnul ületavad luure kuritarvitused Vietnami sõja perioodil kaugelt praeguse programmi liialdused.

„Nii šokeerivad kui hiljutised paljastused NSA kodumaise pealtkuulamise kohta ka ei ole olnud, ei ole seni ilmnenud tõendeid, et tänapäevane signaalluurekorpus astuks selliseid samme, jälgiks Valge Maja poliitilisi vaenlasi,“ kirjutasid George Washingtoni ülikooli rahvusliku julgeoleku arhiivi esindajad Matthew Aid ja William Burr.