Riik maksab ühe elaniku kohta keskmiselt 1768 eurot sotsiaaltoetusi

Riik maksab tuleva aasta riigielarvest erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 1768 eurot.

Sotsiaal- ja muud toetused moodustavad järgmise aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot.

Võrreldes tänavuse eelarvega suureneb toetuste kulu kokku 116 miljonit eurot ehk 5,36 protsenti, selgub täna valitsuses heakskiidu saanud 2014. aasta riigieelarve eelnõust.

Toetuste kasv tuleneb eelkõige pensionide, teise pensionisamba maksete ja õppetoetuste kasvust.

Protsentuaalselt kõige enam kasvavad kõrghariduse õppetoetused ja kõrgkoolide tegevustoetus, vastavalt 26,2 ja 14,7 protsenti. Õppetoetusteks kulub järgmisel aastal 15,7 miljonit eurot ning kõrgkoolide tegevustoetusteks 135,9 miljonit eurot.

Haigekassa ravikindlustuse kulud kasvavad järgmisel aastal 7,5 protsenti ehk 62,3 miljonit eurot 889,2 miljoni euroni.

Kõige suurem kulu 2014. aasta riigieelarves on riiklik pensionikindlustus, mis moodustab 1,465 miljardit eurot. Pensionikindlustuse eelarve kasvab 2,5 protsenti ehk 35,3 miljonit eurot.

Peretoetusteks kulub tuleval aastal eelarve kava järgi 107,7 miljonit eurot, mis tähendab nelja miljoni euro ehk 3,9-protsendilist kasvu.

Haridustoetused kohalikele omavalitsustele kasvavad 0,3 protsenti ehk 700 000 euro võrra 201,6 miljoi euro tasemele.

Suurematest eelarvekulutustest vähenevad tuleval aastal teehoiukulud ja vanemahüvitis. Teehoiukulud vähenevad 4,3 protsenti 280,1 miljoni euroni ja vanemahüvitis 0,3 protsenti 170,1 miljoni euroni.