"Taheti näha, millised radarid lülituvad sisse, kust tõusevad hävitajad õhku, millised sidekeskused hakkavad omavahel rääkima jne," kommenteeris Kaas Delfile vene hävitajate lendu Eesti õhuruumi vahetus läheduses.

Aktsioonis ei olnud Kaasi sõnul midagi eripärast. "Omal ajal olid venelastel regulaarsed luurelennud kaks korda nädalas - nädala alguses lendas elektroonilise luure lennuk koos hävitajatega piki Eesti piiri Kaliningradist Peterburgi ja siis nädala teises pooles tagasi," kirjeldas Kaas.

Seekordne lendamise konfiguratsioon oli Kaasi sõnul ebatavaline. "Tavaliselt eskordivad neli hävitajat luurelennukit või kahte pommitajat. Suure tõenäosusega ei olnud ühe lennuki näol tegemist transpordilennukiga, vaid elektroonilise luure lennukiga. Võimalik, et selleks oli A50," sõnas Kaas.

Kaasi sõnul pole selliste aktsioonide läbiviimise tõttu paanikaks põhjust, mõningaseks muretsemiseks aga siiski. "Sõda ei alga homme ega ülehomme, aga see, et järjepidevalt peetakse meie piirkonnas suuremastaabilisi rünnaku iseloomuga õppusi, mille eesmärgiks on sõjapidamine, tekitab siiski muret. Kui sinu naaber korraldab pidevalt õppusi, kus harjutatakse sinu vallutamist, on põhjust muretsemiseks," ütles Kaas.

16. septembril lendasid Eesti lähedalt rahvusvahelises õhuruumis Kaliningradi kaheksa Vene lennukit. Venelaste jõulise kohaloleku peale tõusid Soomest õhku Soome hävitajad, samuti tulid olukorda kontrollima Rootsi hävitajad. Leedust saabusid kohale ka Eesti õhuruumi turvavad hävitajad.

Vene lennukid reegleid ei rikkunud ja lääneriikide lennukid lendasid oma baasidesse tagasi.