Toomas Alatalu Ilvese pikast USA visiidist: Eesti ülikoolides meie riigipea nii tihti ei esine!
Presidentide visiitidel ja töövisiitidel on kõigile arusaadav vahe ja 2007.aastast on Eesti president Toomas Hendrik Ilves alati septembris viibinud nädala või rohkemgi (vaid poliitiliselt kuumal 2008. aastal oli reisi pikkuseks 4 päeva) töövisiidil USAs, milles keskseks sündmuseks on olnud osalemine ja sõnavõtt ÜRO Peaassambleel ja sellega seotud üritustel ja kokkusaamistel.
Iga kord on president leidnud aega ka loengute pidamiseks erinevates institutsioonides ja ülikoolides.
Ka Ilvese seekordset 9-päevast viibimist USAs saab selgelt jagada kaheks – poliitika tegemine ehk osalemine ÜRO Peaaasambleel, Eesti korraldatud arutelul ÜROs „Turvaline ja vaba internet“, president Obama vastuvõtul, Ukraina-teemalisel konverentsil, kohtumine Mikheil Saakashviliga, vastuvõtu korraldamine Eesti peakonsulaadis ning akadeemilise kallakuga ettekanded mõjukate ühenduste (the Concordia Summit) aastakoosolekul ja prestiizikates ülikoolides (Columbia, MTI, Tufts).
Teemade ring, mida Ilves reisi vältel ametliku teate kohaselt käsitleb, on aukartust äratav – Süüria, inimõigused, internetivabadus, kestev areng, Ukraina, riigi- ja erasektori koostöö (noorte aspektist), küberjulgeolek, netivabadus, finantskriisi ületamine, IT areng, Atlandi-ülene koostöö, olukord Euroopas.
Pole põhjust kahelda, et abide kaasabil on kõik kõned teemade erinevusele huvitavalt koostatud ja mees on valmis ka küsimustele vastama, sest kasvõi Columbia või Massachussetsi Tehnoloogiainstituuti just igat presidenti uuesti esinema ei kutsuta! Mõistagi on see kõik reklaam Eestile, Eesti tehtavale ja meie innovaatilisusele ning USA on Eesti peamine liitlane.
Samas viib „lektor igal teemal“ mõtted paratamatult ka kopsakatele honoraridele või esinemistasudele, sest Ameerikaga on Eesti suhted igati korras ja tasemel. Maailm on siiski nihkumas ida suunas ja on selge, et Euroopa Liit on osaline käimasolevas heitluses nn. idapartnerluse maade pärast, kes pealegi on olnud meie saatusekaaslased. Eesti-USA poliitika seotust teades (presidendi kõrval ka LEND programm, mida juhivad kahasse USA riigisekretär ja Eesti välisminister) oleks Eesti presidendi kohalolekul ja sõnumil hetkel kõva kaal kasvõi Ukrainas, Lõuna-Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast rääkimata. See oleks ikkagi selgelt suure poliitika tegemine ühe USA ülikooli tudengitele rääkimisega võrreldes.
Samuti ÜRO Peaassambleele sõitev Leedu president Grybauskaite igal juhul esines 19.septembril Jaltal toimunud Ukraina Euroopa strateegia konverentsil, mis on ukrainlastele endile kindlasti mõjukam sündmus kui New Yorgis toimuv tippude välikohtumine Ukraina asjus. Teatavasti elab USAs väga suur Leedu kogukond ja endine õppejõud Grybauskaite, nagu tema eelkäija Valdas Adamkuski, on esinenud nii neile kui mõnes USA kõrgkoolides.
Sama tegi aeg-ajalt Läti üleeelmine president Vaira Vike-Freiberga. Ka suurriikide presidendid saavad aastas maha ühe-kahe loenguga ülikoolides, mida tsiteeritakse aastaid (näiteks Obama kõned 2009 Cairo ja 2013 Jeruusalemma ülikoolides). Mõistagi ei esinda Ilves suurriiki, ent tema tuhin esineda USA kõrgkoolides on silmatorkav. Seda enam, et ei tule ju ette, et Toomas Hendrik Ilves oleks sama tihedalt Eesti kõrgkoolides esinenud.
