EBS-i õppejõud: paljude tudengite puhul tekib küsimus, kuidas neil üldse õnnestus gümnaasium lõpetada
EBS-i majandusteooria ja rahanduse õppetooli dotsent Jüri Eintalu ütleb, et tudengite tase on viimastel aastatel märgatavalt langenud ning kasvanud on nende üliõpilaste arv, kes üritavad head hinnet õppejõult välja pressida.
"Viimasel viiel aastal on tudengite üldine tase EBS-is järsult langenud ja samas ebaühtlustunud. Juba on märgatav kogus selliseid tudengeid ja magistrante, kelle puhul kerkib küsimus, kuidas neil üldse õnnestus gümnaasium lõpetada," sõnas Eintalu Delfile tudengite taset iseloomustades.
Eintalu hinnangul on üheks tudengite taseme languse põhjuseks ülikoolide majanduslik olukord. "Ülikoolid peavad vastu võtma ja hoidma neid tudengeid, kes kuidagi raha sisse toovad ja nimekirju täidavad. Majanduskriis algas aga just umbes viis aastat tagasi," põhjendab õppejõud.
Eintalu sõnul on märgatavalt kasvanud nende tudengite arv, kes esitavad absurdseid proteste ja üritavad hinnet välja pressida. "Tänapäeval julgevad tudengid ülikooli vastu kohtusse või ajakirjandusse minna ja see töötab praeguses olukorras juba väljapressimise meetodina, millega on rahul nii ülikoolide administratsioonid kui ka vähemvõimekad tudengid," sõnas õppejõud.
"Õpetan ka inglisekeelseid rühmi ja siin on meie soomlaste seas palju üllatavalt nõrku, kes samas üritavad õppejõule ja ülikoolile tervikuna psühholoogilist survet avaldada," sõnas Eintalu.
"Mitte ainult emakeelega pole tudengitel raskusi, vaid osa tudengeid ja isegi magistrante ei suuda leida funktsiooni maksimumkohti, arvutada funktsiooni tuletist jms, kuigi õpivad matemaatilist eriala. Olen kohanud magistranti, kes õppis majandust, ega suutnud joonlaua abil kahe sirge lõikepunkti leida. Samuti ei osanud ta lahendada kahest võrrandist koosnevat lineaarset võrrandisüsteemi," rääkis Eintalu kurioossetest juhtumitest.
Õppejõud on kriitiline ka nn pearaha süsteemi ja 3+2 süsteemile üle minemise suhtes. "Räägitud on ka sellest, et lapsi on vähe sündinud ja nüüdseks on kätte jõudnud aeg, kui on vähem neid, kes kooli lõpetavad ja ülikooli astuvad. Seejuures on vabas Eestis andekamatel võimalus minna välismaale õppima, aga Eestis on ülikoolide arv suurem, kui olud mõistlikult võimaldaksid," sõnas Eintalu.
