"2012. aastal tegin ma riigikogule märksa rohkem ettepanekuid seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks kui varasematel aastatel. Kas see tähendab, et minu hinnangul austab riigikogu põhiseadust varasemast vähem? Ei! Õiguskantsleri ette jõuavad sageli probleemid, mida seadusandja ei soovinud esile kutsuda ning, kui oleks neid probleeme ette näinud, siis oleks tõenäoliselt seadust kohendanud," sõnas Teder oma ettekandes.

Tederi sõnul teeb talle muret leviv arusaam põhiseadusest kui tervikust. "Mulle meenub üks ajakirjanduses avaldatud pilt Rein Langist, kus ta manitseva ilmega näitas põhiseadusele. Pilti saatev mõte oli, et igapäevases töötuhinas ei tohiks ametnikud ja riigikogu liikmed ära unustada, et on olemas kõrgema õigusjõuga piirangud, mida tuleb austada, sõltumata sellest, kas need meile meeldivad või mitte. Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse maagilist sõna – proportsionaalsus."

"Öeldakse jah, tõsi, vastuvõetud õigusakt on vastuolus selle või teise põhiseaduse sättega, aga selle rikkumise trumpab üle tõsiasi, et õigusakt teenib mõnd põhiseadusega ühildatavat hüve ja seega kõik on tegelikult korras. Ma ei kahtle, et enamasti väidetakse seda kõike heas usus, ometi peitub siin oht. Üha avaramal kasutamisel tõukavad sellised argumendid meid libedale pinnale, mille teises otsas terendab nii vastutulelikuks venitatud põhiseadus, et seda ei saagi rikkuda, kuna alati on olemas vabandus mõne üldise põhimõtte või kollektiivse hüve näol."

"Me ei pea tõlgendama oma põhiseadust nii suuremeelselt, et see lubaks meil langetada kõik otsused, mis näivad meile tänasel päeval teenivat avalikke huve. Veidi liialdades võiks öelda, et nõnda avaraks venitatud põhiseadust poleks üldse tarvis. Küsigem retooriliselt, milleks meile üksikasjalikud sätted, keelud ja nõuded? Saaksime alati lähtuda vahetult oma hinnangust selle kohta, mida on mõistlik teha riigi arendamiseks ja rahva hüvanguks. Siiski, kas te arvate, et need, kes on võimul homme või ülehomme, saavad avalikest huvidest ja rahva hüvangust samamoodi aru? Põhiseaduses on üksikasjalikud keelud ja nõuded seetõttu, et luua ühiskondlikule elule kindel ja usaldusväärne raam. Et valitseks seadus, mitte need, kes seadust rakendavad. Nõnda on aga asjad üksnes juhul, kui me võtame põhiseaduse teksti tõsiselt," rääkis õiguskantsler.