Ajalehe hinnangul oli 20 aastat tagasi Kalamaja elukohaks põhiliselt skvottijatele ja pisikurjategijatele, kuid nüüd on eesrindlikumad eestlased hakanud sinna kolima ja avatud on ka mitmeid populaarseid kohvikuid ja baare. Seda nähtust võib üldistada kui teatud piirkondade keskklassistumist, mis on tingitud mitmetest asjaoludest.

Sama suunda võib näha ka maailma suurlinnades, näiteks New Yorgis ja Londonis. 20. sajandi esimesel poolel tühjenesid südalinnad tasapisi jõukamatest inimestest: tänu transpordi arengule ning kuritegevuse ja saastatuse suurenemisele linnades unistasid jõukamad pigem ruumikast aiaga kodust äärelinnas.

Nüüd on toimunud vastupidine pööre ja keskklass on linna tagasi kolimas. Ülikooli lõpetanud noored saavad üha hiljem lapsi ja eelistavad elavat linnakeskkonda vaiksele äärelinnale. Läänes ollakse järjest vähem huvitatud ka auto ostmisest ja juhilubade omandamisest, mistõttu soovitakse keskusele lähemal elada. Linna muudab atraktiivsemaks ja asjaolu, et suured tehased on tänu kiirteede ehitamisele sealt valdavalt eemale kolinud.

See niinimetatud taaslinnastumine algab vaesematest linnaosadest, kuhu kolivad kunstnikud, muusikud ja muud boheemlased, kes piirkonna taaselustavad ja muudavad selle kutsuvaks ka pankuritele, ajakirjanikele, ülikooli õppejõududele ja paljude teiste elualade esindajatele. Mõnel pool tekitab see mitmekesistumine teatavaid pingeid: näiteks New Yorgis ja Chicagos kadusid valged mõnedest linnaosadest pea täielikult ja on sinna nüüd tagasi tulnud, mistõttu on üürihinnad kahekordistunud.