Aasta tagasi ütles peaminister Ansip Reutersile, et väsimus abipakettidest valijate hulgas ohustab ühisrahatsooni, kuid nüüd on tema toon palju optimistlikum.

„Me peame mõistma, et me ei aita mitte ainult Kreekat või teisi riike, me kaitseme ka iseennast,“ ütles Ansip intervjuus Reutersile.

„Niisiis loome me tulemüüre ja siis, kui need tulemüürid on piisavalt kõrged, ei pea me kulutama nii palju raha tulekustutusvahenditele ning kõige tõenäolisemalt ei pääse tuli meie majja. Niisiis peame me jätkama, me peame olema paindlikud,“ ütles Ansip.

Rahvusvahelised võlausaldajad hindavad, et Kreeka vajab alates 2014. aasta teisest poolest 10-11 miljardit eurot, kuigi mitmed eurotsooni valitsused ei soovi negatiivse avaliku arvamuse tõttu rohkem laene anda.

„Väsimus abipakettidest ei ole meie riigis kuum teema,“ kinnitas Ansip.

„Kui me otsustasime (Euroopa Stabiilsusmehhanismi) ESM-iga ühineda, oli see paljude inimeste jaoks Eestis sõnum selle kohta, et me kaotasime just kaks miljardit eurot,“ meenutas Ansip varasemat suhtumist.

Sel ajal olid Eesti meedia ja poliitikud pahased, et üks eurotsooni vaesematest riikidest peab aitama palju rikkamat Kreekat, kirjutab Reuters.

„Me ei toeta neid mõtteid. See annab halba eeskuju kõigile teistele,“ ütles Ansip.

„Enamik eestlastest loodab, et kriis on selja taga. Isegi palgad tõusevad,“ teatas peaminister.