Tänane olukord maakonnaliinil, mis Tartu ja Valga vahel sõitval bussil toimus, pole ebatavaline nähtus - reisijaid on sedavõrd palju, et kõik ei mahu istuma, kuid seisukohti antud bussis ette nähtud ei ole.

Linnaliinibussis on reisijate arvust tulenevalt arvestatud faktiga, et mõned inimesed peavad liiklema püstijalu - selleks on olemas torud või sangad, millest reisijal on võimalik kinni hoida. Ideeliselt peaks sellega olema tagatud parem tasakaal ning väiksem oht, kuid reaalsuses valitseb teine olukord. Bussijuhtide sagedased ootamatud pidurdused ja järsud pööramised on tekitanud ning jäävadki tekitama ohtlikke olukordi, kui reisijateveo korraldusliku poole pealt kõik seniseks jääb. Sellises olukorras tundub parima lahendusena määrata kindlatel kellaaegadel liine sõitma rohkem busse, trolle või tramme, et hajutada reisijate arvu ühtlaselt erinevate liiklusvahendite vahel. Rohkem võimalusi istumiseks ja iseenesest on ka seisjal võimalik paremini tasakaalu hoida.

Maakonnaliinidel on bussi liikumiskiirus märkimisväärselt suurem kui linnaliinidel. Kuna seisukohti pole neis bussides ette nähtud, siis on kokkuvõttes oht reisijale suurem. Paljuski tekitab probleeme regulaarsele reisijale absurdsena tunduv probleem, kus tipptunnil määratakse liini sõitma näiteks mikrobuss, samas väiksema liikluse ajal sõidavad suuremad bussid tühjalt või pooltühjalt. See nähtus pole alles ilmnenud vaid viimase kümnendi jooksul sarnasena püsinud. Muutusi ei ole, kuigi häid soovitusi ning mis seal salata, ka vaenulikke väljaütlemisi antud teemal, on olnud küllaga.

Milleks tekitavad reisijateveoga tegelevad ettevõtted tarbetuid riske, kui tegelikkuses võiks tähelepanu pöörata reisijate liiklemisharjumustele ning vajalikel kellaaegadel suurendada liinil sõitvate busside arvu?