Minule maitseb kartulipuder vägagi. Loodan vaid, et koolides tehakse seda ikka päris kartulitest ja et hakklihakaste on tehtud piimaga, hapukoorega variant mulle ei istu. Kui kõrvale pakutakse ka peedisalatit, no siis viib keele alla. Söön ise sellist toitu meelsasti pea iga nädal, lihtsalt minul on veel kombeks kastmesse lisada ohtralt riivitud ja praetud porgandit ja loomulikult küüslauku. Täitsa maitsev toit, kõhu saab täis ja minu figuuri ja tervisega pole siiani miskit juhtunud.

Tegelikult pani mind hoopis imestama, et kus on kõik kommentaatorid, kes nüüd hädakisa peaks tõstma. Mäletan, et kui aastapäevad tagasi julgesin presidendiprouale vastu vaielda ja väita, et mina söön vaatamata tema soovitustele ikkagi nii viinereid kui hakkliha ja olen veel seejuures õnnelik, et sedagi endale lubada saan, oli hurjutajaid oi kui palju. Nii mõnigi tark soovitas, et ei tohi ikka sellist rämpsu süüa - osta liha või kanafileed, mis sellest, et sama raha eest saad viimaseid vaid killukese.

Ma pole neid soovitusi kuulda võtnud, kuigi jah, eks päris liha maitseks paremini küll. Liikuva eluviisiga inimesena on mul vaja süüa rohkelt süsivesikuid ja nälg näpistab ka pidevalt. Seega mingi 30 grammi liha mind ära ei toidaks ja küllap ei toida ka koolilast, kes kulutab veelgi rohkem energiat. Muidugi võib alati esitada küsimuse, kumba nad siis ise eelistaks, kas kulbitäit guljašši, mis koosneb tomatipastasest soustist ja kolmest lihakillust või tihedat hakklihasousti.

Kuni meil on üha rohkem peresid, kes ei jaksa maksta korraliku toidu eest, kuni pole leitud võimalust, mis kindlustaks igale lapsele vähemalt korra päevas tervisliku ja toitva eine, pole meil mõtet kritiseerida koolisööklaid. Usun, et enamasti teevad sealsed kokad kõik, mis nende võimuses, et lastele mingeidki lemmikuid pakkuda ja kuidagi ots-otsaga kokku tulla.

Tore on, kui sinna juurde saab pakkuda iga päev ka klaasi piima. Sedagi ei saa paljud pered enam endale lubada. Ja ka puuvilju oleks lastele vaja. Ehk siin olekski see koht, kus aiapidajad võiks mõelda: ehk saaks nemadki oma õunauputusest lahti, kui mõned korvid koolimaia viiks. Vanaemad, kellel sahvrid sada aastat vana moosi täis, võis need kokku korjata ja koolile pudru peale panemiseks viia. Ega need teil seal keldris lõpmatuseni ikka ei seisa.

Tulebki meelde, kuidas üsna hiljuti üks talunik olevat tonnide viisi tomateid ära andnud. Tõsi, ma ei tea kuhu ja kellele, aga koolidele oleks abiks küll olnud.

Ma ehk ei usukski vaid ühe kommenteerija juttu, kes mainis, et nende koolisöökla toidud on kõik ühe maitsega ja selleks on Vegeta. Paraku tunnen ühte maitseainetega kauplejat, kes rääkis imelikust kurioosumist. Nimelt võtvat näiteks lasteaiad kasutamiseks palju rohkem erinevaid maitseaineid, samal ajal kui paljud koolid piirduvad ühe-kahega. Jah, maitseained on kallid, lasteaias maksavad vanemad need kinni, aga koolid peaks siiski mõistma, et seda maitseainet nüüd nii palju ka ei lähe. Pealegi läheb äravisatud toit lõpptulemusena ikka kallimaks maksma.

Lapsed ei ole põrsad, kellel maitsemeel puudub ja nende meeli tuleb ka arendada. Muidu juhtubki see, et mingi hetk sööb laps ainult ühekülgset, temale tuttavat toitu ja kõike võõra mekiga keeldub suhu võtmast.

Vot nüüd oleks Evelini vaja - las tuulab mööda koolisööklaid ja maitseb suppi! Saaks ehk neist aja ära elanud kokkadest lahti. Aga kahjuks pole proual aega, tema hirmutab perearstikeskuses patsiente. Ju peame ise need koolisööklad korda saama. Söögu siis lapsed pealegi oma kartuliputru hakklihakastmega - need ju vähemalt maitsvalt valmistatud.