Lugeja: tunnen end ebakindlalt, sest mu kallim on liiga ilus
Me hakkasime käima kuidagi täiesti juhuslikult. Alguses ma ei saanud üldse aru, kas ma tõesti meeldin talle või miks ta minuga koos olla tahab. Kaalusin erinevaid variante, et miks tal mind küll vaja peaks olema ja ei saanud aru, kas ma kujutan ette endale või me tõesti oleme lähedased.
Ma olen täiesti tavalise välimusega, pigem keskpärane ja ma pole harjunud, et ilusad mehed mulle tähelepanu pööravad. Tema on aga väga ilus, stiilne ja hoolitsetud. Ta oli selline inimene, kellega ma tavaliselt ei suhelnud, kuna temasarnased inimesed suhtusid minusse ülbelt.
Samas ma ei ole endast halval arvamusel, mul on omad tugevused ja omad trumbid: hea huumorisoon, julgus, ekstreemsus ja originaalsus. Ma tean, et ma olen selline inimene, kes mõtleb "karbist välja" ja julgeb teha asju, mida paljud teised ei julgeks. Ma ei ole selline klassikaline tibi ja ma eriti ka ei hooli, mis mul seljas on või mida minust arvatakse. Pigem ma olen alati arvanud, et ma elan millegi enama jaoks kui olla lihtsalt ilus, armas ja nunnu.
Muidugi see viimane ei välista ka midagi muud, lihtsalt lühidalt väljendudes: mul on olnud kogu aeg vaimsed huvid. Kui ma Mardiga tuttavaks sain, siis jäi ta mulle kohe silma, aga ma sain hetkega aru, et meid ei seo mitte miski. Ma ei ole üldse selline naine, keda tema vaataks ja tema ka oli kuidagi liiga "igav" minu jaoks.
Siiski hakkasime suhtlema, lihtsalt niisama. Hoidsin pea kaine, teades et mingit stoorit sellest ei tule. Siiski arvasin valesti. Mingi aja pärast väljendas ta üsna selgelt, et tahab minuga suhet luua.
Ma olen sellest vist siiamaani hämmingus. Alguses ma ei teadnud, mida vastata, aga kuna ta mulle ikka meeldis, siis olin nõus proovima. Nüüd aga tundub see mulle raskem kui oleksin arvanud.
Tunnen, et ta on minu jaoks liiga ilus. See paneb mind ka surve alla. Esiteks ma pean palju rohkem mõtlema, mida selga panna - tahaks, et tal oleks ikka hea meel mind vaadata. See on aga nii pagana raske. Minu jaoks on see ilusti riietumine nagu tuumateadus - ma isegi ei tea, mis mulle sobib. Tavaliselt, kui olen ilusti riides olnud, on see juhuslikult välja kukkunud.
See pinge paneb mind natuke nagu karpi. Ma tunnen, et isegi mu isiksus on muutunud. Need prioriteedid, mis mul enne olid, on nagu pea peale pööratud. Kuigi ma Marti väga armastan, mõtlen päris tihti, et äkki ta ikka ei ole mu jaoks see õige mees, kui ma nii palju pingutama pean.
Vahel ma loodan, et ma suudan talle ka midagi anda, kuid samas ma hoian end ka tagasi, sest ma ei taha naisena talle asju peale suruda. Pean silmas siis oma huvisid. Ei tahaks teda sundida teatris käima, raamatuid lugema või muul viisil oma silmaringi laiendama. Kuna ta on mees, siis ma ikkagi mõtlen, et ta peaks ise jõudma kõigeni, mida oma elus teha tahab.
Meil on siduvaid huvisid ka ja ei saaks öelda, et meil millestki rääkida poleks, pigem vastupidi. Mulle väga meeldib tema siirus ja soe süda. Kuigi ta on väliselt võib-olla ilueedi või natuke ülbe, siis inimesena on ta väga tore.
Minu arust on väga raske olla ilusa mehe pruut, sest paratamatult oled varjus. Mõnikord ma mõtlen, et mida ta sõbrannad ja sõbrad arvavad sellest, et tüüp on nii ilus, aga nii tavalise tüdruku on endale valinud. Pole kerge olla varjus, tahaks olla oma peres ikka kõige ilusam, see oleks ju loomulik.
Ilmselt pean asjad enda jaoks selgeks mõtlema. Ühtpidi mõtlen, et selline põhjus on lahkuminekuks liiga tühine, teisalt aga tahaks tunda end täiesti vabalt ja õnnelikult. Ma ei tea, kas armastuses on normaalne, et peab endaga kompromisse tegema. Võib-olla see ongi õige, kui kallima pärast loobud millestki, millega oled harjunud. Või on siiski võimalik kohata inimest, kelle puhul ei peaks midagi muutma? Võib-olla see ei olegi võimalik?
Teiseks ma mõtlen, et kas ma tahaksin sellist inimest oma ellu, kes mind üldse pingutama ei paneks? Ma tean kindlalt, et Mart mulle väga meeldib, ehkki ta ei olnud minu tüüp ja ma ei oleks teda enda mehena kunagi ette kujutanud. Samas ma mõtlen, et võib-olla ta ongi hea ja ma lihtsalt ei taha tal minna lasta, hoides end tagasi ja püüdes temaga kohanduda. Kui ta näeks, milline ma päriselt olen, ehk ta ei tahakski enam minuga koos olla?
Mida teha?
