Nukuteatri juht Joonas Tartu: hetkel ulatub teatri võlakoorem 250 000 euroni, nulli loodame jõuda paari aastaga
Nukuteatri juhi Joonas Tartu sõnul ulatuvad teatri võlad hetkel 250 000 euroni, hiljemalt paari aasta jooksul loodetakse jõuda eelarvega nulli.
Et sügavast eelarveaugust välja tulla, muutis Tartu osakondade töökorraldust ning pidi mõned inimesed ka koondama. Suurejoonelisi uuslavastusi plaanis ei ole.
Milline on Nukuteatri rahaline seis? Muusikaliga "Shrek" loodeti miinust vähendada, kuid etendus jäi hoopis 124 000 euroga miinusesse...
Olukord on keeruline. Üle-eelmise nädala seisuga olid teatri võlad kokku 250 000 eurot. Nukuteatril on 100 000 euro suurune kohustus Eesti riigi ees, kuid maksuamet on graafikud koostanud ja toimub tasumine. On ka palju n-ö punases olevaid arveid, mis on tasumata ja mille tasumiseks hetkel vahendeid ei ole.
Kultuuriministeerium annab meile erakorralist abi 100 000 euro ulatuses ja sellega saame ajatamata kohustusi katta. Pärast seda võib loota, et saabub aeg, kus oleme kõikide oma võlausaldajatega läbi rääkinud või oma kohustused täitnud. Samas jah, väga suured summad on ikkagi üleval.
Miks tekkis nii suur miinus Shreki etenduse puhul? Kas jäid saalid pooltühjaks või oli esialgne plaan vale?
"Shrek“ ei olnud halb mõte ja lavastus, mis välja tuli, oli hea. Negatiivse majandusliku tulemuse võis tingida see, et planeeriti 36 etendust suures Nokia saalis väga lühikese perioodi vältel. Repertuaariteatri puhul tehakse seda tunduvalt pikema aja vältel. Näiteks Vanemuise „Lotte“ etendust mängitakse palju pikema aja vältel ja siis ta kogub publikut enam.
Oli küll pooltühje saale, aga oli ka täis saale, täituvusprotsent jäi 60-65 vahele. Samas ei tohi kunagi oma eelarvet selle järgi teha, et arvestad kõik saalid maksimaalselt täis. Viga tehtigi sellega, et loodeti kõrgemat keskmist piletihinda ja veel suuremat täituvust. Kulud on sellise projekti puhul suured - saali üür, muusika õpe, hääleseaded, laulude loomine, tõlkimine, autoritasud. Nukuteatril pole endal palgal orkestrit, muusikud tuli palgata.
Kas autoritasudega on nüüd kõik korras?
On. Maksmine toimub lepingute alusel.
Millise aja vältel on 250 000-eurone võlg tekkinud? Kui pikk see protsess on olnud?
Mul on küll oma versioon selle kohta, kuid on väga raske tagasivaatavalt öelda, mis hetkel milline miinus tekkis. Eelarvestamise kultuur on siin majas erinev Rakvere teatrist, mida enne juhtisin. Kuude kaupa on raske analüüsi teha ja täna on meie prioriteedid mujal – meil on kohustused ja me peame nendest lahti saama.
Teatris piisab vähesest, et tekiks miinus. Eelarved on oma kulude ja tulude ridades nii täpseks aetud, et piisab mõne suure saali etenduse ärajäämisest ja juba tekivad probleemid. Kui teatril puhverraha ei ole, tekivad likviidsusprobleemid päris kiiresti. Eks Meelis Pail oligi raske – piletitulu on lasteteatris väike ja lapsed peavad saama istuda lavale lähedal, mitte 18 reas. Suurvorme on siin keeruline teha.
Millal jõuab Nukuteater nulli?
Riigi püsitoetust on palju ette kulutatud ja seetõttu on keeruline nulli jõuda. Loodan, et selle aasta oktoober ja november on need kuud, kui me suudame kuu lõikes rohkem teenida kui kulutada. Järgmisel aastal peab aga eelarve tasakaalu saama. Usun, et kultuuriministeeriumi välja öeldud veksel, et Nukuteater saab pooleteise kuni kahe aastaga rahaasjad korda, on reaalne.
Nii et järgmisel aastal kultuuriministeerium suurt erakorralist abi ei pea andma?
Vaatame, kuidas selle poolaasta müügipool käima läheb. Olukord, mille teatrijuhina vastu võtsin, oli päris karm. Teatripiletite müük sõltub ju ka välistest teguritest, ühtset võluvitsa ei ole. Loodame korda saada ka oma teatrimaja, suure saali koha peal haigutab hetkel väljakaevamiste auk. See aga omakorda mõjutab seda, kui palju saame publikut vastu võtta.
Kuidas teater edasi liigub? Kas sama kollektiiviga?
Võtmekohtadel on meil hetkel päris palju uusi noori inimesi. Meil on uus kunstiline juht Taavi Tõnisson, kes pole varem selles rollis olnud. Lavastusala juht tuli lapsepuhkuselt ja ka temale on paljud asjad uued. Müügiosakonnas on tööl mitu uut inimest, alajuhtidel on suurem otsustuspädevus ning osakondades on nüüd oma rahakotid. Mõne inimese tööülesanded on muutunud, oma inimesed täidavad nüüd ka selliseid funktsioone, mida varem osteti väljast. Oleme mõned inimesed ka koondanud.
Millised on teatri uued projektid?
Algavaks hooajaks meil suurlavastust planeeritud ei ole, kuid töös on kolm uuslavastust. Lisaks taastame mõne aasta taguse lavastuse „Väike nõid“, kus on laval nii elusad inimsed kui ka suured nukud. Seda mängime nii Nokia kontserdisaalis kui ka mujal Eestis.
Esimene uuslavastus on Taavi Tõnissoni lavastatav „Väike Gavroche“, mis on Victor Hugo „Hüljatute“ üks liin. Etendus lahkab kodutuse teemat ja on mõeldud pigem põhikoolile. Tulevikus ongi meil plaanid repertuaari ühtlustada, et oleks vaatamist nii kõige väiksematele kui ka teismelistele ja täiskasvanutele. Hetkel on kõige tugevam väikelaste osa, põhikooliõpilaste osa on aga jäänud vaeslapse ossa. Kunstiga on Nukuteatris hästi, latti me alla lasknud ei ole. Majandamine on aga keeruline.
