Et vanemad valiksid õigesti, annab Tallinna linn teada, et ta teeb oma tööd ehk püstitab lasteaedadesse mänguväljakuid. Et see fakt ühelgi valijal kõrvust mööda ei läheks, kulutatakse 72 000 eurot teavitustööks.

Selle summa eest tehakse märkimisväärsel hulgal telereklaame TV3-s, Kanal 2-s ja PBK-s ning püstitatakse 15 suurt plakatit. Plakatid jäävad üles ka ajaks, mil ametlik poliitreklaamide keeld juba kehtib.

Aga mis saab, kui tahta seda 72 000 eurot kuidagi konteksti panna? Summa eest, mis kulub rajatud mänguväljakute (ja rajaja) reklaamiks, võiks ehitada veel rohkem mänguväljakuid. Muide, avalikus ruumis paiknevate mänguväljakute ehitamiseks on terve 2013. aasta peale ette nähtud vaid 39 109 eurot.

Et kahe inimese vaheline suhe oleks aus, tuleb mõlemal osapoolel oma vigu tunnistada. Vea tunnistamine võib tähendada enese nõrgemasse positsiooni panemist ning mõnel juhul eelistatakse selle asemel väikest valskust.

Päriselus võib see välja näha ka tõe valikulise esitamisena. Kuigi Tallinnas on lasteaiakohti puudu, on Priit Toobali hinnangul selles süüdi IRL. Tallinn tegeleb aga hoopis lasteaedadesse ehitatud mänguväljakute reklaamimisega ja… keegi ei küsi enam, miks lapsed lasteaeda ei saa.

Luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv tuli välja ideega, et kui postkasti laekub liiga palju valimisreklaami, siis tuleb see saatjatele tagasi saata. See annaks erakondadele kolm sõnumit: esiteks – ärge looge prügi. Teiseks – valimisreklaami luuakse valija raha eest, seega ärge raisake valijate raha prügi tekitamisele. Kolmandaks – erakondi reklaamitakse nagu kaupa, sisuline mõttevahetus või valija väärikas kohtlemine on teisejärguline.

Erinevalt postkasti laekuvast, ei saa väli- või telereklaami erakonnale tagasi saata. Aga vähemalt saab 20. oktoobril väljendada oma suhtumist väikeste valskuste, sisulistele küsimustele demagoogiliste vastuste andmise ja valijat austava käitumise hääbumise osas.