„Tänan Teid visaduse ja sihikindluse eest, millega olete püüdnud murda inimeste ja kogukondade vahelisi kunstlikke müüre ning luua südamete vahel sildu,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves pidulikul õhtusöögil Eestisse saabunud Konstantinoopoli peapiiskopi ja oikumeenilise patriarhi Bartolomeusi auks.

Eesti riigipea tänas patriarhi toe eest, mida ta osutas Eesti Apostlik–Õigeusu Kiriku autonoomia taastamisel taasjõustades tomose 20. veebruaril 1996.

„Meil on rõõm Teid võõrustada kaasaegses Eestis, mis on vaba, demokraatlik, avatud. Meie edu ja kiire areng pole juhuslik, see põhineb ühiskonna alusväärtustel – aususel, töökusel, kohusetundel, visadusel. Ja ka usul,“ kinnitas president Ilves.

„Meie põhjamaise, tuulepealse maa harimiseks oleme alati vajanud ühtaegu nii usku kui ka sallivust. Usuvabadus on üks meie väärtuste ja seaduste nurgakividest. 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas välja kuulutatud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele kuulutas vabadust kõigile kodanikele, nende usust, poliitilisest ilmavaatest ja rahvusest sõltumata. Eesti Vabariigi jaoks on see ainus mõeldav olemisviis,“ rääkis president Ilves.

Ilves lisas, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ajalugu on Eesti Vabariigi arengulooga tihedalt põimunud, ka selle traagilisematel aegadel. "Üks meie ühise loo meeldejääv kehastaja oli veidi enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Õigeusukiriku Eesti piiskopkonna piiskopiks pühitsetud Platon, Maapäevas osalenud Eesti riigi veendunud toetaja. Jaanuaris 1919 vangistasid, piinasid ja mõrvasid Tartu vallutanud enamlased ta koos 18 väärika kodanikuga, ohvrite hulgas oli nii õigeusu preestreid kui luteri pastoreid," meenutas riigipea.

Tema sõnul vapustas mõne päeva möödudes ilmsiks tulnud märtrisurm ühiskonda. "Aga näitas samas Eestile, et ainult iseseisvas, vabas ja demokraatlikus riigis saame hirmuta uskuda ja kartuseta seista oma veendumuste eest, saame ise oma tulevikku kujundada. Me lõime oma vaba riigi,“ meenutas Eesti riigipea.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid