Päevakord oli pikka aega täiesti puhas poliitiliselt tundlikest sõjalistest küsimustest, kirjutab Rootsi ajaleht. „Nothing military (ei midagi sõjalist),“ ütles Ameerika allikas Svenska Dagbladetile hiljuti. See sobib Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldti valitsusele perfektselt. Rootsi on praegu NATO partenerriik. Rootsil on, tõsi küll, NATO-le lähedased sõjalised seisukohad ning ta osaleb Afganistani missioonis. Valitsus on aga NATO liikmelisuse küsimuses kaheks jagunenud ning hoiab NATO-ga koostöö tegemisel madalat profiili.

Reede hilisõhtul tuli aga uusi signaale, kirjutab Svenska Dagbladet. Kõrgetasemelise USA ametniku sõnul on kaitse- ja julgeolekukoostöö Obama ja Reinfeldti kolmapäevase kahepoolse kohtumise päevakavas.

See teema võetakse üles ka Obama õhtusöögil viie Põhjamaa riigijuhiga. Washington tunnustas reedel Põhjamaade koostööd rahu ja julgeoleku tagamisel.

„Riigijuhid arutavad, kuidas me saame tõsta koostöö nendes küsimustes uuele tasemele,“ ütles USA kõrgetasemeline esindaja.

Kuuest õhtusöögilauas istujast ei esinda NATO-sse kuuluvaid riike vaid Reinfeldt ja Soome president Sauli Niinistö. Alliansis, kus USA on tugevaim riik, valitseb suurenenud huvi Põhja-Euroopa vastu. Põhjuseks on Arktikas sulav jää, mis tähendab tihedamat sõjalist ja tsiviilliiklust koos Venemaa presidendi Vladimir Putini taasrelvastumisega.

Kõige murelikumad on NATO-s kolm Balti riiki, mille presidendid kohtusid Obamaga Washingtonis reedel. Kohtumine hajutas Svenska Dagbladeti hinnangul mulje, et USA fookus on liikunud Aasiasse.

„Me oleme teel USA fookuse kõrvalekallutamise suunas, aga seekord Põhjamaade-Balti piirkonna suunas,“ kinnitas Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Obama kinnitas omalt poolt, et USA pühandumine baltlaste julgeolekule on kindel nagu kalju. Neli presidenti kinnitasid seejärel ühiselt koostöö tähtsust selliste regionaalsete partneritega, nagu Põhjamaad.