JUHTKIRI: Võimalik vaid Venemaal… ja paraku ka Eestis

Tahtmata kuidagi kahtluse alla seada venelaste saavutusi kultuuris või teaduses, ei saa Väo-Maardu teed iseloomustada ei grammigi väiksema komplimendiga kui et selline asi on võimalik vaid Venemaal.

Põhjuse säärase hinnangu andmiseks annab ligi 700 000 euro suurune tehing, millega osteti 2005. aastal riigilt Väo-Maardu teele jääva viadukti alune maa. Uuel omanikul pole viadukti ehitamise vastu kõige vähematki ja arvestades, et maatükile on plaanitud ehitada logistikapark, on viaduktist isegi kasu. Põhjus, miks tee on endiselt pooleli, seisneb rahas.

Nimelt soovib uus omanik tänutäheks saada mitte 43 042 eurot, nagu riik eksperthinnangu alusel välja pakkus, vaid 460 014 eurot. Kuna summa on liiga suur, otsustas riik maa sundvõõrandada ning kohtuvaidlus on kestnud juba kaks aastat.

Kui küsida, kuidas on selline asi võimalik, ehk kelle poole näpuga näidata, ei piisa ühest sõrmest. Maa müügiga tegeles toonane maa-ameti direktor Kalev Kangur. Kangurile määrati selle aasta juunis tingimisi vangistus neljaks aastaks ja kuueks kuuks. Põhjus – Kangur võttis korduvalt altkäemaksu ning oli maadevahetuse asjas kohtu all koos endise rahvaliitlase Villu Reiljani ja Merko omaniku Toomas Annusega.

Aga näpuga võib näidata ka teiste riigiasutuste poole, sest ükski asjasse puutunu ei olnud vastu viaduktialuse maa müümisele.

Kirjeldatud absurdse olukorra tagajärg on aga tegelikult isegi traagiline. Liiklussõlme ehitamise mõte oli raudteeületuse turvalisemaks tegemine. Kuni viadukti pole, sõidavad autod üle rööbaste ning paratamatult toob see kaasa avariisid. Õnnetusse sattunud võivad omakorda näidata näpuga OÜ Kinnisvara Grupp juhi Toivo Külaviiri suunas.

Aga mäletatavasti pole see juhtum ainus omasugune. Kannatavad ju ühe inimese jäärapäisuse pärast ka Kunstiakadeemia tudengid ja laiemalt kogu kunstiharidus Eestis. Hea seegi, et erinevalt raudtee ületamisest ei tekita EKA maja puudumine tudengitele eluohtlikke olukordi.