Lugeja: jalakäija, ära anna koolilastele valesignaale — ületa teed õigel ajal õiges kohas!

Olen ise kiire elutempoga noor inimene, kes liigub enamasti jala või ühistransporti kasutades. Pean tunnistama, et ka mulle endale ei ole võõras punase tulega teeületamine, ega ka ülekäigurajal nina eest mööda vuhisevad autod.

Septembri alguses näeme suurematel teeületuskohtadel liikluspolitseinikke, kes seal kooliteed alustanud laste huvides liiklust reguleerivad. Kindlasti rõhutavad ka lapsevanemad kodus oma võsukestele vastutustundliku ja tähelepaneliku liiklemise olulisust.

Kuid mis signaali annavad punase tulega ja vales kohas teed ületavad täiskasvanud väikestele lastele, kes enda jaoks uusi ja iseseisvaid teid käivad? On ju lapse loomuses usaldada täiskasvanut ja nende käitumismalle üle võtta. Kui lapsele rõhutatakse kodus, et teed tohib ületada ainult rohelise tulega ja tänaval näeb laps "eeskujulike" täiskasvanute vastupidist käitumist, siis kas ta ei või endalt küsida: "Miks mina ikka veel siin punase fooritule taga ootan, kui ühtegi autot ei tule ja täiskasvanud kõik teed ületavad?"

Neil päevadel tasuks meil kõigil aeg maha võtta ja head eeskuju näidata, et tulevased põlved ohutumalt ja vastutustundlikumalt liikleksid. Ärgem andkem lastele valesignaale, sest nagu öeldud, on neil illusioon, et täiskasvanud teavad paremini ja meilt nad ju õpivadki.

Meil ei ole ju tegelikult nii kiire!?