Ei ole kahtlustki, et kongressi kaasamisega võeti rünnakuplaanidelt hoogu kõvasti maha, sest kui terve nädal oli juttu viivitamatust ja lühiajalisest karistusoperatsioonist, siis nüüd on võimaliku rünnakuni aega ehk isegi kuni kaks nädalat, sest kongress naaseb puhkuselt alles 9. septembril.

Juba on oma rahulolematust väljendanud Süüria opositsioon, sest ometigi oodati, et kõik läheb palju kiiremini ja löögiga ei viivitata. „Me oleme pettunud. Kuid me usume, et kongress kiidab rünnaku heaks," ütles Süüria Rahvuskoalitsiooni tippametnik Samir Nashar.

Luureraport kahtluse all

AP Big Story juhib tähelepanu, et kui USA luureraporti hinnangul sai keemiarünnaku tõttu surma rohkem kui tuhat nelisada inimest, siis maineka sõltumatu arstiorganisatsiooni (Doctors Without Borders) andmetel sai surma kõvasti vähem - 355 inimest. Ja kui organisatsiooni Piiriteta Arstid informatsioon tuli kohalikelt haiglatelt, siis kust tuli USA luureagentuuride nende sõnul „hoolikalt kontrollitud“ informatsioon, ei ole endiselt teada.

Ka Venemaa president Vladimir Putin nõudis laupäeval Obamalt tõendeid ja ütles, et "kui neid ei esitata, siis see tähendab, et neid eksisteeri“. „Jutud mingite telefonivestluste pealtkuulamisest, mis midagi ei tõesta, ei saa olla aluseks nii põhimõttelistele otsustele nagu jõu kasutamine suveräänse riigi vastu,“ ütles Putin, kelle meelest on otsene lugupidamatus mitte jagada tõendeid oma partneritega, väitega, et tegu on salastatud materjaliga.

Süüria välisminister Faisal al Mekdad ütles eelmisel nädalal CNNi vahendusel samuti, et kui Ameerika Ühendriikidel on režiimi vastu mingeid tõendeid, siis on vaja neid ka näidata. „No aga palun, näidake! Ma tean, neid lihtsalt ei saa olla, sest režiim oma rahvast keemiarelvaga ei ründa,“ ütles Mekdad.

Süüria seisukoht on, et keemiarelvi kasutab opositsioon ja seda lasti ÜRO sõltumatutel keemiarelvaekspertidel ka reedel uurida, samuti süüdistab režiim häälekalt Ameerika Ühendriike, Suurbritanniat ja peamiselt Iisraeli – tegu olevat vandenõuga.

Iraan saatis laupäeval aga riiki oma parlamendisaadikute delegatsiooni, et sealse „olukorraga sõltumatult tutvuda“, „mõista hukka keemiarelva kasutamine terrorirühmituste poolt“ ja kohtuda president al-Assadiga. „Visiidi eesmärk on tutvuda olukorraga Süürias, mõista hukka keemiarelva kasutamine terroristide poolt ning rõhutada vajadust leida Süüria kriisile poliitiline lahendus,“ seisis parlamendi, keda ameeriklaste „valelik luureraport ei kõiguta“, avalduses.

Iraan hirmutab Iisraeli ja ärritab ameeriklasi

Ameerika Ühendriike paneb Iraani puhul enim muretsema jutt, mille kohaselt igasuguse sõjalise rünnaku järel Süüria vastu "lahtavab Iisrael leekidesse". Juudiriiki ähvardas sel nädalal vajadusel rünnata ka president al-Assad.

Iisraeli julgeolekukabineti poolt kiideti seetõttu kiirelt heaks reservväelaste mobiliseerimine, samal ajal on muide kolmekordistunud nõudlus tasuta gaasimaskide järele.

Iisraeli riigijuht Shimon Peresi kinnitas, et riik annab vajadusel „kogu oma jõuga vastulöögi“, kui neid tabab rünnak Iraani või Süüria režiimilt. „[Juudiriigi] sõjavägi tugev, kaasaegne ja võimas. Võitmatu! Meie riigikaitsesüsteem on arenenum kui kunagi varem," ütles president.

Ekspertide hinnangul on kõige tõenäolisem, et Iraan või Süüria saadab Iisraeli ründama islamistliku Hizbollahi võitlejad, nii on võimalik mõlemal valitsusel otsest vastutusest hoiduda.

Obama võib ka ilma kongressita ajutiselt rünnata

Järgmine küsimus on, kas kongress toetab Süüria küsimuses Obamat. Ekspertide hinnangul ei saa välistada, et sarnaselt 2011. aasta Liibüa operatsiooniga, mis kestis edasi ka pärast 60 päeva (president võib Ühendriikides pidada sõjategevust ilma kongressi loata maksimaalselt 60 päeva) möödumist, seda siis juba konstitutsiooni järgi illegaalselt, president Obama ka sel korral seadusest mööda üritab vaadata (kui ta kongressi nõusolekut ei saa), lubati ju ka tollal, et operatsioon kestab kõige rohkem mõne päeva – Süüria puhul siis kõigest mõne tunni.

Muidugi on mõistetav, et Süüriat ja Liibüat nii kergelt ühte patta panna ei saa, sest Liibüa puhul mindi ikkagi riigijuhti kukutama ja olemas oli ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, Süüria puhul on juttu aga ainult kiirest karistamisest ja seda ilma resolutsioonita. Sellegipoolest kaasnevad iga rünnakuga, olgu löök ükskõik kui „lühiajaline ja piiratud“, tagajärjed ja nendega tuleb kindlasti arvestada.