„Soovime just meeskokka, kes viib koostöös kooliga läbi toitumiskultuuri muudatuse. Loob oma meeskonna, kujundab menüü, suhtleb aktiivselt kooliperega ja saab otse tagasisidet ning teeb selle põhjal vajalikke muudatusi,“ ütles kooli direktor Hendrik Agur.

Agur rääkis Delfile, et mees-peakoka otsimine on selgelt taotluslik. „Me usume just sellesse visiooni ning seetõttu kuulutuses selle selgelt ka välja ütleme,“ ütles Agur. „Miks peaksime oma soovi ümber nurga avaldama ja tekitama soolist võrdsust imiteerides õigustatud ootusi ka inimestes, kellel tegelikult lootust tööd leida peakokana pole?“

Direktor leiab, et üks Jamie Oliver-tüüpi kokk ühes suures koolis võib imet teha nii toidu valmistamisel, kui lastes tervislike toitumisharjumuste tekitamises. „Kui tuhat last hakkavad terviseteadlikumalt toituma, on investeering laste tervisesse ja teadlikkusse,“ ütles Agur, mis tema sõnul ongi peamine.

Koolis on rõhuv sooline ebavõrdsus naiste kasuks

Aguri sõnul on köögis siiani 100 protsenti naised. „Meie koolis töötab koos õpetajate ja abipersonaliga kokku sada inimest, kellest 22 on mehed, kellest omakorda 17 on pedagoogid, kes reaalselt klassi ees seisavad,“ rääkis Agur soolisest ebavõrdsusest koolis. „See on probleem.“

Aguri sõnul avaldab laste väärtuste väljakujunemisele ja tervikliku maailmapildi tajumisele olulist mõju ka see, kui palju puutub ta kokku oma õppimise ja arenguteel soolises plaanis kokku tema arengu suunajatega - naistega ja meestega.

„Eesti koolides on õpetajate ja koolitöötajate osas rõhuv sooline ebavõrdsus naiste kasuks ja meeste kahjuks. Selline disproportsioon on kujunenud välja pika aja jooksul ning põhjustatud tõenäoliselt ikka sotsiaalsetest asjaoludest - töötasu haridussüsteemis ei ole Eestis mehe, kui pere toitja jaoks konkurentsivõimeline,“ rääkis Agur Eesti kooli laiemast probleemist.

Vanemad võivad hakata juurde maksma

Agur nentis, et koolitoituks on praegu arvestatud põhikooli õpilastele 1.15 eurot, millest 0,78 eurot maksab riik ja 0,37 eurot kohalik omavalitsus. „See on väga väike raha, tõsi. Eks see on ka põhjus, miks koolitoidu kvaliteet on küsitav ja kvaliteet mitte päris see mida sooviksime,“ tunnistas Agur.

Direktori sõnul on uue koka ülesanne olla nutikas ja väga hästi hakkama saada ette antud eelarve piires. „Kui leitakse koos vanematega, et toidule sooviksid vanemad juurde maksta, siis kokk ja vanemad lepivad selles kokku,“ ütles Agur. „Aga tulemus peab ka olema selle usalduse vääriline.“

Agur tunnistas, et täna ei ole veel teada, kuidas see asi kooli käima läheb.

Vajadus staarkoka palkamiseks tekkis direktor sõnul tagasiside küsitlustest, kus märgiti, et koolis ollakse kõige vähem rahul koolitoiduga. Agur tunnistas, et lõputud kohtumised toitlustusfirmaga koolitoidu kvaliteedi parendamisel pole täitnud neid lootusi, mida kool sooviks.

„Ometi oleme jõudnud järeldusele, et võti on peakoka käes - tugev ja ambitsioonikas innovaatiline peakokk annab koolisööklale sisu ja kultuuri,“ leidis Agur. „Peakoka heast koostööst kooliga võib sündida palju positiivset - võidab kogu koolipere koos tuhande lapsega. See on põhjus, miks tasub pingutada.“

Tuleb tervislik menüü ja välikohvik

Aguri sõnul saavad õpilased kindlasti osa menüü koostamisel, aga ka õpetajad, tervisenõukogu ja juhtkond. „Lai kaasatus välistab ebatervisliku menüü,“ on direktor kindel.

GAG plaanid on aga veelgi ambitsioonikamad, sest eesmärgiks on avada Tallinna vanalinnas ka välikohvik ja müügipunktid. „Asuma vanalinnas mitmetes hoonetes koos huvitavate hoovidega ja tingimused välikohvikute rajamiseks on soodsad,“ ütles Agur. Ta pidas võimalikuks, et ka kooli kodunduse tundides õpitava saab kokku viia kooli välikohvikutega - samuti majandusõpetuse tundides õpitava ja õpilasfirmades praktiseeritava.

GAG on juba avanud suve ja sügisperioodiks Kooli hoovi, kus on lava musitseerimiseks ja mis on vaba aja veetmiseks ja toitlustamiseks kogu linnarahvale.