Professor Rein Müllerson: Süüria kodusõda jätkub veel aastaid
Tallinna Ülikooli õigusakadeemia president professor Rein Müllerson peab võimalikuks, et rahvusvaheliste uudistekanalite kaudu maailma jõudnud informatsioon keemiarünnaku kohta Süürias võis olla provokatsioon, sõjalist sekkumist keerukasse konflikti ei pea ta lahenduseks.
Müllerson möönis, et on situatsioone, mida on võimatu lühikese ajaga lahendada. Ta usub, et Süüria on üks raskemaid pähkleid, millele ei ole head lahendust, mis tuleks ka kiiresti.
Müllersoni sõnul käib Süürias võitlus võimu pärast ja seda mitte ainult sisemiselt, vaid kolmel tasandil leeris, mis teebki asja eriti keeruliseks.
Esimesel tasandil on tegemist võimuvõitlusega siseopositsiooni ja režiimi vahel, nagu ka teistes Araabiamaades. „Aga me näeme, et ka teistes riikides nagu Liibüa või Egiptus ei ole asjad paremaks läinud,“ sõnas professor. Praegu käib Süürias võitlus peamiselt alaviidide ja sunniidide vahel, kuid peale nende on teisigi osalejaid - kristlasi, armeenlasi, kurde ja veel teisigi.
Teisel tasandi moodustavad Müllersoni sõnul regionaalsed mängijad - Saudi Araabia koos liitlastega ja teiselt poolt Iraan. Kolmas on aga rahvusvaheline ehk globaalne ring, lääneriikide vastu seisavad Venemaa, Hiina ja Iraan, kellel kõigil oma huvid.
Müllerson on arvamusel, et mõned ajad tagasi oleks olnud veel võimalik konflikti lahendada, kui globaalsed mängijad seda oleksid tahtnud.
„Venemaa ja USA oleks võinud kokku leppida, et nad avaldavad survet oma „ klientidele“. Venemaa survestaks al-Assadi režiimi,“ kõneles Müllerson. Lääneriikide poolt oleks aga USA, Prantsusmaa ja Inglismaa pidanud survestama nn opositsiooni. Siis oleks mingi kompromiss olnud võimalik. Ainult et ükski pool ei olnud selleks valmis.
Müllersoni sõnul teeb konflikti lahendamise veel keerulisemaks see, et siseriiklikult polegi ühtset opositsiooni. „Kurdid sõdivad islamistidega ja mõlemad omakorda al-Assadi vastu,“ sõnas ta. „Praegu on asi läinud nii kaugele, et seal on raske kedagi toetada.“
Keemiarelva kasutamine võis olla ka provokatsioon
Müllerson peab võimalikuks, et rahvusvaheliste uudistekanalite kaudu maailma jõudnud informatsioon keemiarünnaku kohta võis olla ka provokatsioon. „On väga kahtlane, kas on kasutanud keemiarelvi ja kui on kasutatud, kes on kasutanud,“ nentis Müllerson.
Tema sõnul tõstatub küsimus, kelle huvides on keemiarelva kasutamine, kas mõne opositsiooni grupeeringu huvides, et kutsuda esile väljastpoolt sekkumist. „Valitsusel ei ole mingit vajadust kasutada keemilist relva,“ ütles Müllerson. „Valitsuse positsioon on viimasel ajal tugevnenud. Ei usu, et režiim on nii rumal ja kasutab keemiarelva, kutsudes sellega esile välise sekkumise just oma vastu.“
Tsiviilelanike elud on teisejärgulised, esiplaanil on riikide huvid
Müllersoni sõnul on tänapäeva konfliktid erinevad esimesest või teisest maailmasõjast ja mida aeg edasi, seda rohkem saavad kannatada tsiviilelanikud. „Muidugi tahaks midagi teha tsiviilelanike elude pääsmiseks, aga mida teha, tekib küsimus,“ arutles Müllerson.
Müllersoni sõnul külab see küll küüniliselt, aga praegust Vene, Iraani, USA, Prantsuse ega Suurbritaania valitsust ei huvita tsiviilelanike elud. „Venemaad huvitab, et režiim jääks võimule ja lääneriike huvitab, et valitsus kukuks, nende jaoks on teisejärguline, et tapetakse süütuid inimesi,“ tõdes professor, kelle sõnul ei ole konflikti väljastpoolt mingisugust altruistlikku või õiglast sekkujat.
Ta usub, et on küll riike, kelle huvid pole Süürias mängus, nende hulgas ka Eesti ja näiteks Soome. „Aga suurriikidel on omad huvid ja need ületavad isegi selle, kui mõnel poliitikul isiklikult on head ja õilsad soovid.
Sõjaline sekkumine ei ole lahendus
Müllersoni sõnul teeb sekkumine väljastoolt tavaliselt asja hullemaks, selle näiteks võib tuua ka Afganistani, kus asjad ei ole tänaseks paremad, kui enne sõjalist sekkumist.
Müllerson tõi võrdluseks ka 2003. aasta Iraagi konflikti. Siis just enne sõjalist sekkumist märtsis 2003 USA riigisekretär Colin Powell esines ÜRO julgeoleku nõukogus, ja esitas CIA poolt talle ette söödetud materjale, mis nagu pidid tõestama, et Sadam Husseinil on keemia- ja bioloogilised relvad. Ta isegi näitas kuidas Iraagi valitsus neid relvi ühest kohast teise veab. Pärast tuli aga välja, et selliseid relvi polnudki. „Praegu on midagi niisugust käimas ka Süürias,“ sõnas Müllerson.
Müllerson pidas kõige tõenäolisemaks, et Süüria kodusõda jätkub veel aastaid ja seda isegi juhul kui al-Assadi režiimi peaks kukkuma, millese ilma välise sekkumiseta enam erilist usku ei ole.
„Kahjuks on see nii ja ma ei näe, et midagi võiks muutuda selles situatsioonis paremaks,“ sõnas ta. Isegi olukorras, kus USA ja Venemaa peavad Süüria konflikti lahendamiseks läbirääkimisi, on mängus ka Iraan, keda ei tohi eirata kui eesmärgiks on tõesti inimelude päästmine aga mitte selline konflikti lahendus, milles “oma” pool tingimata peale jääb. "Tundub, et Süürias seda õiget poolt, keda tasuks toetada, ei olegi," sõnas professor.
