"Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes," selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart.

Selart lisas, et hülgamisel tekivad kasside kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud neist surevad.

Seltsil kulub aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike poolt hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks.

"Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav," märkis ta. "Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja registrisse kandmiseks, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest."

Eesti Loomakaitse Selts kutsub kodanikke üles printima välja "Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?" kampaania flaiereid, jagama neid oma kodukohas ning postitama kuulutustetahvlitele.

Flaiereid jagavad üle Eesti ka seltsi vabatahtlikud. Kõik materjalid on allalaetavad seltsi kodulehel.

Selts kutsub ka kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias ning levitama teavet kohalike elanike hulgas. Samuti soovib selts omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut loomahülgajate kindlakstegemisel ja loomale abi osutamisel.

Selart avaldas heameel, et seltsi infotelefoni statistika põhjal on selline trend languses. Võrreldes eelmise aastaga oleme sel aastal saanud vähem teateid suvilatesse ja maakodudesse maha jäetud loomade kohta.

2013. aasta esimesel poolel nõustas ja lahendas Eesti Loomakaitse Selts 2290 infonumbrile ja – meilile saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil poolaasta teadete arv oli 1881, kasvas teadete arv käesoleval aastal 409 teate võrra ehk 22 protsenti. Laekunud abipalvete nõustamise ja lahendamise tulemusena sai ELSi poolt aasta esimesel poolel otsest rahalist abi enam kui 600 looma 22 000 euro ulatuses.